Toidupoe tagatoas: prügi on muutunud väärtuslikuks tooraineks

Kõik algab aga siiski sellest, et me võiksime tekitada võimalikult vähe jäätmeid. Kui neid aga tekib, on olulisim neid õigesti sorteerida.

„Jäätmete järgi on võimalik öelda, millises seisus on ühiskond, milline on majanduslik olukord riigis. Kohe kui ajad on paremad, on ka prügi rohkem, seda siis mahult. Maht kasvab kaubanduses, tööstuses, kuid ka kodudes. Kas prügi koostis muutub sõltuvalt ajast ja elu headusest, seda on juba raskem öelda. Probleem on siiani pakend, mida tekib mahult palju,“ selgitab Ragn-Sellsi tegevjuht Kai Realo.

Realo lisab aga, et jäätmete järgi hinnates ei ole meil hetkel ühiskonnas head ajad: seda näitab just tööstus, kaubandus ja muud suuremas mahus jäätmeid tekitavad valdkonnad, kus jäätmete hulk on aastaga tugevalt langenud. Erinevad sellest mustrist veel kodud, kus elatakse siiani veel jõulude ja aastavahetuse rütmis ning prügi tekib veel samas mahus nagu ikka.

Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats ütleb, et suurim probleem on Eestis ikkagi toidujäätmetega, kus probleem on nii eetiline kui ka sisuline. „Väga kahju on vaadata, kuidas kellegi kasvatatud ja valmistatud toit või toiduained lähevad äraviskamisele. Meie oleme Rimis tõmmanud käima lisaks muudele tegevustele ka kampaania, kus me reklaamime avalikult neid toidukaupu, millel hakkab kätte jõudma parim enne kuupäev ja millele me teeme erinevas mahus allahindluseid. Püüame sellega toitu päästa,“ mainib Bats.

Pikemalt kuula põnevaid jäätmejutte juba saatest. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Kuula järjekordset Rimi toidusaadet >