Rohelise energia kasutamine: miks see vajalik on?

Rimi kasutab rohelist energiat aastast 2019 ning on seega üks esimesi ettevõtteid Eestis, kus sellele üle mindi. Miks on Rimi seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse suunas liikumise ja kuidas seda tehakse, selgitab ettevõtte vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. 

Üleminek roheenergiale on kulukas

Praegu räägitakse palju sellest, et ettevõtted on võtnud fookusesse enda süsinikujalajälje arvutamise, sest kõik tahavad saavutada kliimaneutraalsust. “Muutust tavaenergialt rohelisele on kõige lihtsam teha,” märkis Bats. See on küll kulukas, kuid see on miski, mida saab leppida kokku koostöös ettevõtte energiapakkujaga. 

Kui ettevõte hakkab kasutama rohelist energiat, siis astub ta juba ühe väga suure sammu keskkonna jalajälje vähendamise suunas. “Oleme aastaid seadnud endale keskkonna jalajälje mõõtmise osas eesmärke ja need on väga konkreetselt seotud energiatarbimisega,” nentis Bats. Rimil on Eestis üle 80 kaupluse, mistõttu on ka loogiline, et tarbitakse palju energiat. 

Keskkonna jalajälje arvutamine

Jalajälje mõõtmisel võetakse arvesse kolme peamist tegurit: kaubaautode sõidetud kilomeetreid, milliseid külmikuid ja valgusteid kasutatakse ning millist energiat tarbitakse. 

Rohelisele energiale üleminek ja keskkonnasõbralike külmikute kasutusele võtmine on küll kulukas, kuid neid samme on oluliselt lihtsam teha kui vähendada sõidetud kilomeetreid. Sõidetud kilomeetrite vähendamiseks on vaja sättida ümber kogu logistika – see aga peab olema võimalikult ratsionaalne. 

Nüüdseks on vähemalt pooltes Rimi kauplustes keskkonnasõbralikud külmikud ja valgustid. Külmikutesse ja lampidesse investeerimine on samamoodi väga suur kulu. “Oleme aasta-aastalt seda järjest suurendanud – igal aastal teeme uutes kauplustes remonti ja uuendusi ning selle raames vahetame välja ka külmikud,” selgitas Bats.

Energiavalik oleneb rentnikust

Siiski ei saa Rimi igas kaupluses veel roheenergiat kasutada, sest mitmeid hooneid renditakse. See tähendab, et omanik valib, kas ja kui suurel määral on ta nõus minema üle kallimale rohelisele energiale. “Seal, kus oleme ise omanikud, oleme juba täielikult läinud üle sellele, et kasutada rohelist energiat,” sõnas Bats. Üks sellistest hoonetest on näiteks Haabersti Rimi. 

“Küsisin hiljuti Ülemiste Keskuselt, mida arvavad nemad üleminekust roheenergiale, sest tean, et ka neil on eesmärk rohetegevusi läbi viia,” ütles Bats. Aja jooksul selgub, millal ja kui suurel määral muutus toimub. Praegu on aga seis selline, et Rimi kasutab tavalist energiat, mida Ülemiste Keskus neile võimaldab.

Teadlikkus kasvab samm-sammult

Tegelikult liigub üha enam ettevõtteid selles suunas, et tuua enda eesmärkidesse kliima teemadega tegelemine. See on pikk ja kulukas protsess, mistõttu ei saa ettevõtetele ette heita, et nad roheenergiat veel ei kasuta. 

Rimi lõi Facebooki grupi Tarbime targalt, kuhu kuuluvad suures osas need, keda kliimaneutraalsus ja keskkonnateemad huvitavad. Bats esitas seal küsimuse, et mida arvatakse roheenergiale üleminekust ning kas see läheb korda. Selgus, et siiski leidub grupis ka neid, keda sellised teemad ei huvita, peaasi, et kaup oleks võimalikult soodsa hinnaga. 

Bats arvab siiski, et tegelikult läheb tarbijale kõige enam korda terviklik pakett – mis on ettevõtte üldine mõtteviis ja visioon ning kuidas selle suunas liigutakse.

“Raske on müüa kliendile maha mõtet, et sinu kodupoes on keskkonnasõbralik külmik. See on lihtsalt külmik, kust ta võtab enda pelmeenipaki,” selgitas Bats. Klient ei süvene sellesse, milline on külmik, küll aga läheb talle korda kogu ettevõtte visioon. 

Teavitustöö hankijatele

Maailma juhtivad keskkonnateadlased panid kokku paketi keskkonna jalajälje vähendamiseks. Sellega saavad liituda ettevõtted üle maailma. Rimi seda juba tegi ning nüüd soovitab liituda ka enda hankijatel. 

“Meie kui kliendi jaoks on see küll kaudne – miks peaks Rimi hoolima Kalevi või Tere jalajäljest? Siiski, kui nende tooteid müüme, oleme mingil määral seotud ning suure jaeketina saame ka sõna sekka öelda,” põhejndas Bats. 

Rimi ei sunni ühtegi hankijat paketiga liituma, kuid on teinud ligi sajale Baltikumi hankijale ettepaneku ning asunud nendega dialoogi. Kui Skandinaavias on enamik ettevõtteid juba paketiga liitunud, siis Eestis on see veel paraku lapsekingades. Siiski võib loota, et tänu heale teavitustööle liitub paketiga ka üha enam kodumaiseid ettevõtteid ning teadlikkus keskkonna jalajälje vähendamisest Eestis üha enam suureneb.