Kuidas vähendada süsiniku jalajälge?

CO2 heidete vähendamiseks on Euroopa Liit kehtestanud liikmesriikidele nõuded vähendada oma süsinikuheidete koguseid sajandi keskpaigaks märkimisväärselt. Võrreldes 1980. aasta tasemega peab Eesti aastaks 2050 vähendama oma süsinikujalajälge 80% võrra.

Kuid teatavasti ei satu süsihappegaas atmosfääri ainult suurte tehaste ja tööstusettevõtete tõttu. Süsinikuheidete taga on väga palju erinevaid protsesse ja tegevusi alates hingamisest ja lõkke tegemisest kuni lennukiga lendamisest toidupoes käimiseni. 

Üksikisikud saavad enda tarbimisharjumuste järgi arvutada välja oma ökoloogilise jalajälje, mis annab muuseas hinnanguliselt aimu ka sellest, kui palju tema harjumused ja tegevused keskkonda ka CO2 toovad. 

Kuna terve ja puhas elukeskkond on oluline meie kõigi jaoks, siis heidame pilgu viiele moodusele enda süsiniku jalajälje vähendamiseks ja jätkusuutlikumaks tarbimiseks.

Vaata üle oma toidulaud

Lihatööstuse rolli süsinikuheidete tekitamises ei saa ületähtsustada. Lihatööstus, mis hõlmab nii loomakasvatust kui ka loomadele sööda tootmist, moodustab aastas atmosfääri sattuvatest kasvuhoonegaasidest hinnanguliselt 25%. Lisaks süsihappegaasile paiskub loomakasvatuse tõttu ka metaani, mis on süsihappegaasist 25 korda efektiivsem atmosfääris soojuse sidumises ehk kasvuhooneefekti panustamises.

Üks lihtsamaid samme enda süsiniku jalajälje vähendamiseks ongi lihatarbimise vähendamine. See ei pea tähendama lihast täielikult loobumist, vaid näiteks oma nädala menüüsse lihavabade päevade planeerimist ja lihtsalt väiksemate lihakoguste tarbimist. Liha ostes tasub eelistada ka kohalikke väiketootjaid, kelle tegevuste mõju keskkonnale on tõenäoliselt väiksem kui suurtel lihatootjatel.

Vähenda kodust energiakasutust              

Eesti CO2 jalajälg on Euroopas 2016. aasta seisuga teisel kohal, tootes 14 tonni CO2 inimese kohta aastas. Suuresti on Eesti süsinikuheite taga meie energiasektor ehk põlevkivist toodetav elekter. Seetõttu mängib ka iseenda jalajälje vähendamises suurt rolli inimese kodune energiatarbimine alates küttelahendusest ja maja soojustamisest kuni tulede põlemise ja koduseadmete valikuni. 

Oma energiakasutuse vähendamiseks saab igaüks midagi ära teha. Esimese asjana tasub luua ülevaade oma igakuisest energiatarbimisest. Seejärel võiks mõelda, kust on võimalik tarbimist kokku tõmmata – näiteks võib oma elektrilepingu vahetada taastuvenergiast toodetud energia vastu ja vanemad halogeen pirnid vahetada välja energiasäästlikumate LED pirnide vastu. Suuresti on energiatarbimine ka isiklike harjumuste küsimus, alates toast lahkudes tulede kustutamisest kuni selleni, kas energiakulukad koduseadmed on pidevalt juhtme taga või mitte.

Mõtle oma transpordivõimalused läbi

Olulist rolli süsinikuheidetes mängib ka transpordisektor. Laevad, lennukid, veokid ja autod töötavad täna peamiselt fossiilkütuste pealt ning paiskavad kütust põletades atmosfääri lisaks teistele kahjulikele ainetele ka hulgaliselt süsihappegaasi. 

Mõistagi pole ühe tavalise autokasutaja CO2 kogus võrreldav reisilennukiga, kuid aasta lõikes võib inimene oma transpordivajadusi nutikamalt planeerides enda jalajälge seeläbi märgatavalt vähendada. Alustada võib oma käikude läbi mõtlemisest, et autosõitude asemel saaks näiteks jala, jalgratta või ühistranspordiga liikuda. 

Kiirmood ja poodlemine

Suuresti on CO2 heited seotud tarbimisega, olgu see toit, energia või kütused. Tarbimine algab ju ressursside hankimisest, tootmisest ja turundusest ning lõpeb ostmise ja kaupade äraviskamise või taaskasutusse suunamisega. Täna jõuab suurem osa ostetud riide- ja kodutekstiili kaupadest prügimäele, eriti kui tegu on kiirmoe brändidega, kelle kaubad on tihtilugu kehva kvaliteediga ning polegi mõeldud pikaaegseks kasutamiseks.

Taaskord on lihtsaim viis oma tarbimise keskkonnamõju vähendamiseks lihtsalt vähem tarbida. Mõtle oma vajadused ja ostud põhjalikumalt läbi ja eelista võimaluse korral taaskasutatud, keskkonnasõbralikumalt toodetud või lihtsalt kvaliteetsemalt toodetud riidekaupu ja kodutekstiile. 

Heaoluühiskonnas on kujunenud trendiks ka riiete liialt sage pesemine. Tasub läbi mõelda, kui sageli sul tegelikult riideid on vaja pesta ning kas vahel ei piisaks näiteks lihtsalt kantud rõivaste tuulutamisest.