Kas sinu rannarõivad on kalasõbralikud?

Taaskasutatud materjalidest toodete ostmine on paljudele meist sümpaatne viis keskkonda säästa ning üritada reostamist vähendada. Esmapilgul tundub näiteks vanadest kalavõrkudest ja plastpudelitest tekstiili tootmine ju üks väga keskkonnasõbralik tegevus. Kas aga sellisel moel plastiku taaskasutamine aitab tegelikult kaasa mikroplastireostuse vähendamisele?

Sageli on plastikust toodetud materjalidest valmistatud näiteks rannariided, mis tunduvad igati mõistliku ja vastupidava ostuna. Kas tead, millist ohtu sünteetilisest materjalist toodetud rannarõivad tegelikult keskkonnale kujutavad ja mis juhtub bikiinide või ujumispükstega siis, kui need kuluma hakkavad?

Loodusesse jõuavad tuhanded mikrokiud

Märkimisväärsest osast ujumisriietest eraldub igal pesukorral vette pisikesi plastkiude. Kui mõned pesumasinad ja reoveepuhastid suudavad suure osa plastikust välja filtreerida, siis mis juhtub mererannas ujuma minnes?

Šveitsi materjaliteaduse ja -tehnoloogia laboratooriumi (EMPA) teadlasel Yaping Cail oli sarnane küsimus - kuidas sünteetilised kangad pesemisel käituvad? Caii loodud ekspertide rühm ei uurinud küll spetsiaalselt ujumisrõivaste käitumist, kuid Cai sõnul oli nende tosina testitud tekstiilinäidise seas üks hõõgniit, millest on valmistatud suur osa rannarõivastest.

"Kuna mikrokiudude eraldumise peamine allikas (84%) on kanga servad, sõltub nende eraldumise hulk lõikamis- ja õmblusmeetodist," räägib Cai. Kõige rohkem osakesi eraldub tema sõnul kangast siis, kui selle servad lõigatakse kääridega, servade termiline töötlemine laseriga aitab aga kangast paremini ühes tükis hoida.

Teadlaste katses vabanes hõõgniidist esimesel pesukorral 261 (laseriga lõigatud kangas) ja 5673 (kääridega lõigatud kangas) kiudu ühe grammi tekstiili kohta. Teisisõnu, kääridega lõigatud kangast eraldus üle 20 korra rohkem kiude kui laserlõigatud kangalt. Ka päikese ultraviolettkiired kahjustavad plasti struktuuri, muutes kiud rabedamaks ja purunemisaltimaks.

Mikroplastid on definitsiooni järgi alla 5 millimeetri suurused plastosakesed, mis looduses ei lagune. Nende väikese mõõdu tõttu pääsevad need läbi veepuhastusfiltritest ning jõuavad kanalisatsioonisüsteemi kaudu merre.

Vees hõljudes on plastosakesed paljudele meres elavatele kalaliikidele ideaalse suurusega suutäis ja mereandide kaudu jõuab mikroplast nõnda ka meie toidulauale. Et seda vältida, on Euroopas lepitud kokku kestlikus sinimajanduses, mis aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning vähendada merede ja randade reostust (sh plasti ja mikroplastiga).

Kestlik sinimajandus on tähtis ka Rimi jaoks ning seetõttu on poeketi sortimendis vaid kestlik kala.

Mida teha, et ujumisriided oleksid loodussõbralikumad?

Selleks, et ujumisriided säiliksid võimalikult keskkonnasõbralikult, on mõningad soovitused. Täiesti tavalist ujumistrikood tuleks pärast igat kasutuskorda õrnalt loputada ja värske õhu kätte kuivama panna. Kloorist ja soolast vabanemine on hädavajalik kiudude tugevuse säilitamiseks ja purunemise vähendamiseks.

Süvene enne ujumisriiete soetamist, missugused ettevõtted on pööranud tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. On olemas brände, mille toodetes on vähendatud näiteks polüuretaani ehk mürgist polümeeri, mis tähendab, et tegemist on hinnanguliselt kuni 97% loodussõbralikuma rõivaesemega. Ehkki sellised ujumisrõivad on kloori suhtes vähem vastupidavad ja lühema elueaga, võivad need sobida vähem aktiivsele basseini- ja rannasõbrale.

Mitmed kaubamärgid tarvitavad ujumisrõivaste tootmiseks taaskasutatud kiude või on valmistatud ringlussevõetud ookeaniplastidest.

"Kiudude eraldumise võimalus jääb alati. Ujumisrõivaste kangas on aga tihedalt kootud, nii et nendelt eraldub kulumise ajal tõenäoliselt vähem mikroplasti,” ütleb keskkonnaakadeemia professor Denise M. Mitrano, kes osales Cai uuringrühmas Šveitsi instituudis

"Kui inimesed küsivad minult, mis on parim kangas, siis ütlen, et võtmetähtsusega on tegelikult tarbimise vähendamine, kuna rõivatootmisel on ka muid keskkonnamõjusid,” tõdeb Mitrano.

Praegu läheb umbes 73% meie rõivastest prügimäele või põletamisele. Kuid kui usaldusväärne ringlussevõetud materjalide allikas tehakse paremini kättesaadavaks, saab rohkem ettevõtteid tarvitada taaskasutatavaid kiude. See aga aitab meil suurendada ringlusse võetud kiudude hulka tekstiilitootmises kahetsusväärselt kahelt protsendilt millekski palju jätkusuutlikumaks.