Iga Rimi püsiklient säästab personaalsete pakkumistega pea 200 eurot aastas

Ettevõte pakub tavalisest soodsama hinnaga erinevaid kaupu, võttes seejuures arvesse iga kliendi isiklikke ostueelistusi. Nii saavad inimesed 20-30% soodsamalt osta just neid tooteid, mida on harjunud tarbima. Keskmiselt säästab Rimi klient, kes aktiivselt enda sooduspakkumisi kasutab, aastas ligi 200 eurot. Lisaks hoiab Rimi püsivalt soodsana ka paari-kolmesaja põhitootest koosneva ostukorvi hinna.

Rimi kliendid hindavad personaalsete pakkumiste süsteemi kõrgelt - 8 punktiga 10 palli skaalal. “Oleme valinud teistsuguse soodustuste tegemise viisi, kui Eesti turul levinud lähenemine, millega pakutakse kõigile soodushinnaga ühtesid ja samu tooteid. Tunneme oma püsiklienti hästi ja teeme soodustusi iga kliendi eelistustest lähtuvalt. Igal nädalal oma isiklikke soodustuspakkumisi vaadates leiab igaüks sealt just neid tooteid, mida on eelmisel või üle-eelmisel nädalal ostukorvi pannud. Inimesed ootavad just selliseid pakkumisi ning sealt tuleb ka rahaline võit igapäevaste ostude tegemisel. Nii saab ka kindel olla, et gluteenitalumatu ei leia oma pakkumiste hulgast saiatooteid või taimetoitlane hakkliha,” rääkis Rimi ostujuht Maris Rannus. 

Lisaks personaalsetele pakkumistele näeb Rimi nii ettevõtte kui kliendi jaoks väärtust selles, et motiveerida kliente soodushindade toel tervislikumalt toituma. Selleks on Rimi kauplustes tervisereeded - töönädala viimasel päeval saavad kõik püsikliendid soetada rohelist ja värsket kaupa 15% soodsamalt. “Tervisereedest peetakse lugu. Seda näitab tõsiasi, et Rimist ostetakse kõige rohkem värskeid vilju just reedeti. Kliendid hindavad meie enam kui 400 erinevast kaubast koosnevat värske taimse kauba sortimenti väga ja teavad, et just reedeti on võimalik puu- ja köögivilju soodsamalt toidulauale soetada,” lisas Rannus. 

Rimi statistika näitab, et soodushinnad motiveerisid inimesi mullu varasemast palju rohkem köögivilja tarbima. “Aastatagusega võrreldes osteti rohkem pea kõiki puu- ja köögivilju. Kõige enam kasvas huvi pehmete puuviljade ja luuviljaliste vastu (41%). Ka viinamarjade (+31%) ja marjade (+30%) osakaal kasvas jõudsalt,” lisas Rannus. Eestimaalaste köögi- ja puuviljade tarbimise pärast tuleb kahjuks muret tunda ja sellele tasub tähelepanu pöörata. Kahe aasta tagune Tervise Arengu Instituudi uuring näitas selgelt, et vaid 8% eestimaalastest tarbib värsket taimset toitu piisavalt. Eriti nukker on olukord eakate seas, kelle toitumisharjumused võiksid olla oluliselt tänasest tervislikumad. Näiteks 65–74 aastastest inimestest söövad minimaalse vajaliku koguse puuvilju ja marju vaid 38% ja köögivilju kõigest 8% eakatest.