Sellega, et pasta ei ole ainult makaron, on eestlased küllap juba harjunud. Pastamaailm on aga nii rikkalik, et orienteerumiseks kulub hädasti ära väike spikker.
Pasta on üks Itaalia köögi põhitooteid, mida valmistatakse 00-tüüpi kõvanisujahust ja veest. Varem öeldi pasta kohta macaroni, mis tuleneb ilmselt ladinakeelsest sõnast macerare ning tähendab “kastma” ja “pehmeks leotama”. Oma teised, kujust sõltuvad nimetused sai pasta alles 15. sajandi paiku, kui sündisid lihtsamad pastad, mida sai vormida käsitsi: orecchiette, gnocchi ja sfoglia (lasanjelehed). Pastakujude edasi arenedes ja uute kujude tekkides asendus kogu tooterühma nimetus sõnaga pasta ning macaroni jäi vaid lühikese torukujulise pasta nimetuseks. Hiljem tekkisid ka niisugused kujud nagu farfalle (lipsukesed), spagetid ja paljud teised, mida ei saanud enam vormida käsitsi, vaid mitmesuguste vahendite abil.
Kõva pastat on kokku üle 350 kuju, mis näitab, kui vana ja mitmekesine on see toitumiskultuur mitte ainult Itaalias, vaid kogu maailmas. Kuju järgi võib pastad jagada eri rühmadesse: pikad, torukujulised, erikujulised, lindikujulised jne. Lisaks võib pastat olla eri maitsega, see võib olla värske või kuivatatud, sile või sooneline, pikk või lühike ning veel palju muudki. Ja nii palju, kui on pastasid, nii palju on ka kastmeid!
Pikad pastad
Spaghetti (“peened nöörid”) on tavaliselt 1,92–2 mm läbimõõduga. Peenemate spagettide kohta öeldakse spaghettini, jämedamate kohta spaghettoni. Bucattini (perciatelli) on 3 mm läbimõõduga torukujuline pasta. Bigoli (enamasti täistäisterapasta) sarnaneb välimuselt puidust kudumisvarrastega. Peen pasta capellini ehk “inglijuuksed” on isegi väiksema läbimõõduga kui 1 mm.
Torukujulised pastad
Need pastad seovad rohkem kastet kui pikad pastad. Penne (“toru”) ligikaudne pikkus on 2,5 cm. Penne võib olla sile (lisce) või sooneline (rigate). Rigatoni märgib suurt, soonelist penne’t. Maccheroni on klassikaliselt lühike, keskmiselt 6 cm pikkune torukujuline pasta. Ziti (ka boccolotti, zitoni, zituane, candele) ehk “peiupasta” kujutab endast pikki, õõnsaid ja siledaid ruudukujuliselt lõigatud otstega pastavardaid, mis murtakse valmistamise käigus väiksemateks tükkideks. Cornetti rigati on lühikesed, seest tühjad ja kõverad sarvekesed.
Erikujulised pastad
Fusilli (“võllid”) on keskmiselt 7 cm pikkune ja 0,5 cm laiune spiraalikujuline pasta. Lumache (“teokarbid”) võivad olla nii laiad kui ka kitsad ning sedalaadi pastat võib pakkuda nii keerulistes kui ka lihtsamates toitudes. Alfabeto on väike tähestikutähtede kujuline pasta, mida tavaliselt kasutatakse lastele mõeldud suppides. Farfalle (“lipsukesed”) võivad olla nii suured kui ka väikesed, soonelised või siledad – peaasi, et lipsukese kujuga. Orecchiette tähendab “kõrvakesi”. Gemelli (“kaksikud”) näevad välja nagu kaks teineteise ümber väändunud spiraali. Radiatori on pooleks lõigatud ribidega rulli kujuline. Rotelle (“rattad”) on põneva kujuga pasta, mis meenutab vana veduri rattaid. Pastina märgib peenikest pastat, mis on saadaval eri kujuga, näiteks tähekeste või pärlitena. Conchiglie on merikarbikujuline pasta, ditalini aga väikesed pastatorud. Cavatelli meenutab väikest hot dog’i-saia. Gnocchetti rigati on soonelise gnocchi kujuline värske pasta, gramigna aga poolringikujuline õhuke ja lühike ärapööratud servadega. Anellini tähendab “väikesi rõngaid”.
Lindikujulised pastad
Tagliatelle meenutab pikki linte, mis võivad olla 0,65–1 cm laiused. Tagliolini on kitsam tagliatelle. Fettuccine (“lindikesed”) märgib siledat ja laia pastat. Pappardelle on 2–3 cm laiune, meenutab tagliatelle’t. Trenette tähendab kitsast ja lamedat pastat, mida traditsiooniliselt serveeritakse pestoga. Tonnarelli meenutab spagette, kuid on neist paksem ja laiem. Scialatielli meenutab tagliatelle’t, kuid on lühem ja laiem. Lindikujuliste pastade hulka kuulub ka strascinati.
Teised pastad
Lasagne on eriti lai munapasta, mida kasutatakse lasanje valmistamiseks (see on üks vanemaid pastaliike). Cannelloni on suur silindrikujuline pasta, mida tavaliselt serveeritakse täidetuna ja kastmega. Maltagliati märgib laiu ja jämedaid eri kujuga pastatükke, mis tekivad teise kujuga pasta valmistamisel seda lõigates. Filini piccoli (“väikesed niidid”) on lühikesed, 12–15 mm pikkused nuudlid.
Täidetud pastad
Ravioli põhiline kuju on ruut, kuigi ravioli’ks nimetatakse sageli eri kujuga pastasid. Tortelli, tortellini, tortelloni on täidetud pastaringid, mis saavad oma kuju sõrme ümber keeramisel.