Sellest, kui Evelin Samuel-Randvere “sattus kogemata” keraamikakursusele, on möödunud juba 800 isetehtud tassi. Toidunõude meisterdamise kõrval armastab Evelin ka süüa teha: stressi maandamiseks keedab ta boršisuppi ning oma külalisi kostitab sageli mereanniroogadega.
Millised toidud seostuvad lapsepõlvekoduga?
Mu lapsepõlve lemmikud olid samad mis minu lastelgi: mannapuder ja kartulipuder. Kõige enam meenutan aga küpsetisi. Ema küpsetas väga palju, peaasjalikult hilisõhtuti, kui ma juba magasin. Seetõttu kehtis meil kokkulepe, et ta äratab mind, kui saiad ahjust tulevad. Mäletan end söövat voodis ahjusooja saia, ilma et oleksin pidanud silmi avama.
Kui tihti teete kodus süüa ja mis on teie leivanumber?
Kuna mul on lapsed, teen süüa iga päev. Argipäeviti kiiremini valmivaid toite, nädalavahetuseti, külaliste tulekul või tähtpäevadel on katsetamiseks rohkem aega. Pakun sageli mereannirisotot, sinimerekarpe sinihallitusjuustukastmes, kohupiimakaraskit. Aga kui on eriliselt stressi tekitav kiire aeg, lülitan keset päeva telefonid-arvutid välja ja teen boršisuppi, alates puljongikeetmisest. See võtab mitu tundi, nõuab pidevat tegelemist ning aitab stressi maha võtta. Hiljem selgub jällegi, et maailm ei kuku kokku, kui sa end pooleks ei rapsi.
Kas teil on mõni trikk, kuidas lastele midagi tervislikku sisse sööta?
Meie kodus on kohustus maitsta uusi asju. Kas või üheainsa ampsu. Seetõttu pole meil olnud probleemi ühegi toidu söömisega. Muuhulgas söövad lapsed ka sinimerekarpe ja brokolit, eriti aga armastavad kõiksugu kala.
Kuivõrd on teie toitumisharjumused ajaga muutunud?
Minu toitumist on enim muutnud lapsed. Vanema poja beebiea toidutalumatused sundisid sellesse teemasse süvenema. Olen veendunud, et meie tervis sõltub peamiselt toitumisest (ja ka liikumisest), sealhulgas haigused, mida ei oskaks söödud toiduga kuidagi seostada. Olen kindel, et just tänu korrigeeritud menüüle pole
meie peres olnud palavikku varsti juba kolm aastat.
Kas olete kunagi kogenud nälga?
Ei ole. Ma pole kunagi tundnud puudust, ka eriti kitsal ajal lapsepõlves mitte. Mu ema on olnud imeliselt osav säästja ja majandaja.
Reisidel moodustab suure osa elamusest just söögikohtades kogetu.
Mida arvate toiduga seotud moevooludest – taimetoitlus, paleodieet, toortoitumine jne?
Ma pole neisse teemadesse süvenenud. Usun, et ükski äärmus ei saa olla tervislik, taimetoitluse puhul peab lihapuuduse kompenseerima kindlasti vastavate toidulisanditega ning lihtsalt moepärast ei tohiks seda teha.
Kas on midagi, mida te üldse ei söö, ja mispärast?
Ma ei suuda süüa porgandipüreed, samuti ei armasta ma porgandipirukat. Aga keedetud porgand toidus, ka tervel kujul, on igati omal kohal. Ka koriander on täiesti talumatu.
Mis teeb söögikorrast naudingu?
Hea toit eelkõige. Serveering ja atmosfäär pole nii olulised, need on lisaväärtus. Toidust saadav nauding on mulle väga oluline. Reisidel moodustab suure osa elamusest just söögikohtades kogetu. Näiteks New Yorgile ja Portugalile pean andma uue võimaluse, seal ma ei leidnud neid õigeid kohti esimese korraga üles. Itaalias ja Islandil sain aga oma elamuse kätte.
Mõni roog, mida tahaks veel valmistama õppida?
Oh, katsetada tahaks palju, oleks ainult mahti! Aasia toite, häid marinaade liha jaoks, küpsetisi...
Eesti toit – mis roog või toiduaine esimesena meenub?
Kama. Meie peres juuakse seda hooti päris palju.
Olete võtnud nõuks valmistada ise toidunõusid – tasse, tordialuseid, kausse. Kuidas selleni jõudsite?
Sattusin kogemata kursusele, millest üks osaleja oli ära öelnud. Peagi olin kunstiakadeemias keraamika algkursusel ning siis juba ahju ja potikedra omanik. Olen nüüdseks teinud üle 800 tassi.
Mis on savi kui materjali võlu?
Savil on tõesti võlu, eelkõige selles, et materjalitunnetus ja käsitsemise oskused tulevad aeglaselt ning tööga. Nauding on kogeda, et oled pärast korduvat ebaõnnestumist jõudnud lõpuks tulemuseni, mille poole püüdlesid. Töövõtteid on väga erinevaid ning pealtnäha lihtsakoeline keraamika on tegelikult
väga avar maailm. Üks keraamik ei pruugi osata seda, mida teine kõrval teeb. Ka erinevad savid käituvad erinevalt ning igaüks neist vajab omaette vilumust.
Ilmselt olete ise toidunõusid valmistades hakanud nõusid ka teise pilguga vaatama? Mida nõude juures praegu hindate?
Restoranides on üsna tavaline, et tõstan taldriku või kausi pea kohale, uurides, kuidas see altpoolt välja näeb. Enim hindan muidugi käsitöökeraamikat. Huvitavaid lahendusi, mis on samas minimalistlikud.
Restoranis on üsna tavaline, et tõstan taldriku pea kohale.
Milline koht on ühisel söömaajal teie pere traditsioonides ja argielurütmis?
Õhtusöögid on meil võimaluse korral alati ühised, kui keegi pole just kusagil mujal mingi kohustusega hõivatud. See on hea võimalus koosolemiseks kiirete nädalatoimetuste ajal ning koolide, trennide ja töö vahel. Keegi meist ei söö kunagi üksinda teleka ees.