Õlisalvei seemnete (Salvia hispanica L.) ehk eesti keeles tšiiaseemnete (ingli.k chia) ajalugu ulatub aastasse 3500 eKr, mil tšiiaseemned olid koos maisi, ubade ja amarandi ehk rebasheinaga tähtsamaid põllukultuure Mehhikos.
Ladina-Ameerika põliselanikud kasutasid tšiiaseemneid röstituna, nendest pressiti õli ja jahvatati jahu. Väidetavalt tähendab ’’chia’’ maiade keeles ’’tugevust’’. Legendid räägivad, et tšiiaseemneid hindasid kõrgelt asteegi sõdalased ja sõnumitoojad, kuna seemned andsid palju energiat ning vastupidavust.
Tšiiaseemned on kõrge toiteväärtusega
Tšiiaseemnetel on väga kõrge toiteväärtus. Need sisaldavad makrotoitainetest süsivesikuid (26-41%), valku (15-25%) ja rasva (30-33%). Veel leidub tšiiaseemnetes antioksüdante, mineraalaineid ja vitamiine. 100 grammis tšiiaseemnetes on esindatud erinevad mineraalained nagu magneesium, raud, kaltsium, kaalium, fosfor, naatrium, tsink, vask, mangaan, boor ja seleen. Vitamiinidest on esindatud C-, A-, E- vitamiinid, tiamiin ehk vitamiin B1, riboflaviin ehk vitamiin B2, niatsiin ehk vitamiin B3 ja folaadid. Toitainete kontsentratsioon tšiiaseemnetes võib erineda ja olla mõjutatud kasvatuspiirkonnast, kliimast, mulla koostisest jne.
Tšiiaseemned sisaldavad vajalike kiudaineid
Tšiiaseemned on erilised ka seetõttu, et pea kõik süsivesikud, mida seemned sisaldavad, on enamjaolt kiudaineid. 100 grammis tšiiaseemnetes leidub kiudaineid kokku umbes 36 grammi. Seemned sisaldavad suurepärases koguses nii vesilahustuvaid kui -lahustumatuid kiudaineid, mis mõlemad tagavad hea seedimise. Meie organism vajab mõlemaid kiudaineid umbes võrdses koguses. Ka organismis on neil kiudainetel erinevad ülesanded täita. Vesilahustuvaid kiudaineid, mida saame näiteks puu- ja köögiviljadest, suudab keha osaliselt seedida ja need aitavad vähendada veresuhkrutaseme kõikumist. Vesilahustumatud kiudained, mida leidub ennekõike teraviljas, on organismile seedimatud. Need kiudained seovad endaga vett, suurendades nii toidukördi mahtu, mis annab omakorda täiskõhutunde. Vesilahustumatud kiudained seovad raskemetalle, viies neid organismist välja. Samuti soodustavad vesilahustumatud kiudained lima eritumist jämesooles ning edendavad sealse mikrobioota elutegevust.
Tšiiaseemnete söömine mõjub hästi veresuhkrule
Tšiiaseemned paisuvad kokkupuutel veega, nad on võimelised imama endasse umbes 9-12 korda rohkem vedelikku võrreldes oma kaaluga. Selle tulemusena tekib maos geel, mis loob barjääri süsivesikute ja seedeensüümide vahel. Tänu barjäärile aeglustub glükoosi imendumine verre ning stabiliseerub veresuhkru tase. Seega on tšiiaseemnete söömine eriti kasulik neile, kellel on kõrge veresuhkur ja diabeet.