Millele keskenduda, kui juuste, naha ja küünte tervis on jäänud nõrgaks? Esmalt võiks alati üle vaadata oma toitumise! Allpool toon välja nõuanded, millistele toitainetele ja missugusele toidukraamile rohkem tähelepanu pöörata, kui soovid juuste, naha ja küünte välimusele enam rõhku panna.
Asendamatud rasvhapped
Asendamatuteks rasvhapeteks nimetatakse polüküllastumata rasvhappeid nagu oomega-3 ehk linoleenhape ja oomega-6 ehk linoolhape, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida. Asendamatud rasvhapped peab inimene saama toiduga. Rasvahapped on meie organismi oluliseks energiaallikaks ning lisaks sellele on neil veel erinevaid funktsioone südametöös, veresoonkonnas, kopsudes, immuunsüsteemis ja endokriinsüsteemis. Organism vajab rasvhappeid ka selleks, et transportida rasvlahustuvaid vitamiine ja sünteesida mitmeid hormoone ning D-vitamiini. Ühtlasi aitavad rasvhapped väljutada kehast sappi ning reguleerida elutegevuseks olulisi protsesse – näiteks põletikku.
Oluline on oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1 või äärmisel juhul 2:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. Meie esivanemate toidusedelis oli oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vahekord umbes 1:2.
Oomega-6-rasvhapete rohkus toidus kasvatab mitmete haiguste riski, näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma ning mitmete ekseemidele.
Mis on oomega-3-rasvhapete puudusele viitavad sümptomid:
- Kuivad juuksed või kõõm
- Halb mälu
- Kuiv või kare nahk ja kalduvus ekseemidele
- Õrnad ja pehmed, kergesti murduvad küüned
- Kuivad, märjad või sügelevad silmad
- Kõrge vererõhk
- Depressioon või ärevus, meeleolukõikumised
Head oomega-3-rasvhapete allikad:
- Lina-, tšiia-, tudra-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiseemned ning õlid on head oomega-3-rasvhapete allikad, mis kaitsevad südamehaiguste, diabeedi ja muude haiguste eest
- Kalad nagu lõhe, forell, heeringas, sardiinid, makrell, tursk, kilu
- Pähklid ja seemned: linaseemned, tšiiaseemned, Kreeka pähklid, kanepiseemned
- Oomega-3-rasvhappeid leidub ka mitmes taimes ja vetikates
- Kõige rikkamad õlid oomega-3-rasvhapete poolest on linaseemne- ja tudra-, kanepiõli
Soovitatav on, et toiduga saadud rasvadest oleks vähemalt 60% pärit taimsetest [õlid (linaseemne-, kanepi-, rapsi-, Kreeka pähkli õli), Kreeka, pistaatsia- ja pekaanipähklid, mandlid] allikatest ja ülejäänud peaks tulema suuremas osas kalast, aga ka linnulihast.
C-vitamiin
Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame vitamiini kätte saama toidust. C-vitamiini rikast taimset kraami tuleks süüa iga päev! Selle vitamiini igapäevane tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
C-vitamiini puuduse sümptomid:
- Väsimus, sageli esinevad infektsioonhaigused
- Isutus
- Rauavaegusaneemia
- Skorbuut ehk C-vitamiini defitsiit
- Kergesti tekkivad sinikad
- Aeglaselt paranevad haavad
- Veritsevad igemed
- Seletamatu kaalutõus
- Madal immuunsus
Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus
Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Raseduse ajal ebapiisav C-vitamiini tarvitamine võib põhjustada loote aju arenguhälvet
Head C-vitamiini allikad:
- Marjad: mustad sõstrad, astelpaju, kibuvitsamarjad, maasikad
- Kiivi, paprika, petersell, tsitruselised, inkamarjad, lehtkapsas, brokoli, lillkapsas, spinat, kaalikas, kapsas
Probiootikumid ja hapendatud toidud
"Kõik haigused algavad soolestikus." (Hippokrates)
Hapendamise käigus tekivad mitmed inimesele vajalikud toitained. Hapendatud toit võib sisaldada erinevaid probiootilisi tüvesid, seedeensüüme, oomega-3-rasvhappeid ja erinevaid B-grupi vitamiine. Hapendatud toitude söömine aitab kaasa paremale mikro- ja makrotoitainete seedimisele ning nende imendumisele.
Fermenteeritud toidud toetavad seedeelundkonna tasakaalu. Kääritatud toidus olevad probiootilised tüved ehk head bakterid täidavad inimese organismis tähtsat rolli – tasakaalustavad mikrofloorat. Head bakterid ei jää meie soolestikku püsivalt, küll aga saab inimese organism kasu juba sellest, kui need bakterid läbivad seedeelundkonna.
Tasakaalus mikrofloora tagab tugeva immuunsüsteemi ja kaitseb meid haiguste eest. Hapendatud toidud on head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades niiviisi kasvajate tekkimise riski. On avastatud, et hapendatud toitudest on kasu laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel. Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.
Termin „probiootikum“ tuleneb kreekakeelsest sõnaühendist, mille otsene tähendus on „elu jaoks“
Normaalne mikrofloora on suures osas vastutav meie tervise eest: tagab tugeva immuunsüsteemi ja aitab keha kaitsta haigustekitajate eest, sünteesib vajalikke vitamiine (K, B1, B2, B3, B6 ja B12), toodab seedimist soodustavaid aineid ja toetab meie tervist ka muudel viisidel.
Probiootikume sisaldavad toidud:
- Hapendatud piimatooted: kreeka jogurt, keefir
- Värske hapukapsas
- Hapendatud kurkid
- Kombucha
- Misopasta ja tempeh
- Probiootikumid toidulisandina