Amarandi ehk rebasheina seemned on väga toitainerikkad. 100 grammis keedetud amarandi seemnetes leidub süsivesikuid, kiudaineid, rasva ja suurepärases koguses taimset valku.
Vitamiinidest on amarandis esindatud enim B6-vitamiin ehk püridoksiin ja folaadid. Mineraalidest sisaldavad rebasheina seemned kõige rohkem mangaani, magneesiumi, fosforit, rauda, seleeni, vaske, tsinki, kaltsiumi ja kaaliumi. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seega sõltub taimes olev mineraalainete kogus kasvupinnasest ja väetamisest.
Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seega sõltub taimes olev mineraalainete kogus kasvupinnasest ja väetamisest.
Amarandi seemned on hea folaatide allikas
Folaadid on taimedes looduslikult esinevad ühendid, mida tuntakse ka B9-vitamiinina. Folaadid on äärmiselt vajalikud rasestuda soovivatele ja lapseootel naistele.
Folaadid on vajalikud:
- loote närvikoe normaalseks arenguks
- valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks
- närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
- DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline organismi rakkude taastootmises ja kasvuprotsessis
- punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga
- vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ning maksa töö tõhustamiseks
- juhul, kui ema menüüs ei ole raseduse ajal piisavalt folaate, võivad lootel tekkida neuraaltoru defektid, suulae deformatsioonid, seljaaju song või ajukahjustused. Samuti võib laps sündida enneaegselt või madala sünnikaaluga. Hilisemas elus võib looteaegne folaatide puudus põhjustada lapse aeglasemat arengut ning nõrgemat õppimisvõimet.
- raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb folaatide vajadus 500 µg-ni päevas
Amarandi seemned sisaldavad mangaani
Mangaanist räägitakse harva, kuid ometigi on see komponent oluline aju ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks. Mangaan aitab samuti kaasa sidekoe ja luude loomisele ning rasva ja süsivesikute ainevahetusele. Mangaan reguleerib samuti kaltsiumi imendumist ja veresuhkru taset.
Amarandi seemnetes leidub magneesiumi
Magneesium vastutab inimese organismis väga paljude füsioloogiliste ülesannete ja keemiliste protsesside eest. See on neljas kõige levinum mineraal inimkehas ja hädavajalik kõikide rakkude ning üle 300 ensüümi töö tagamiseks.
Miks on magneesium oluline?
- toetab hormoonide tootmist
- on vajalik süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks
- aitab verel hüübida
- lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks, vähendab trombide teket
- on tarvilik luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks ja kaltsiumi imendumiseks organismis
- toetab närvide ja lihaste häireteta koostööd ning normaalset närvitalitust
- on vajalik geeniregulatsiooniks
- aitab organismil kohaneda külmaga