Oktoobrist kuni mai alguseni ei saa organism päikesest D-vitamiini sünteesida, sest siis on päike Eestis väheintensiivne.
Sügise ja talve saabudes võiks kindlasti üle vaadata oma toitumise ja arvestada sellega, et meil, põhjamaalastel, tuleb silm peal hoida D-vitamiini tasemel organismis.
Uuringud on näidanud murettekitavaid tulemusi: eestlased kannatavad D-vitamiini puuduse käes nii suve lõpus, kui D-vitamiini tase peaks olema tänu suvepäikesele piisav, kui ka muudel aastaaegadel. Eriti tõsine D-vitamiini puudus on meie inimestel talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam lausa 73% eestlastest.
Milleks on vaja D-vitamiini?
D-vitamiin on küll vitamiin, kuid inimese organismis toimib ta hormoonidena. D-vitamiinil on väga tähtis roll meie kehas, kuna D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele seedetraktis, hoides tervena inimese luustiku ja hambad.
Veel aitab D-vitamiin sünteesida limaskestas ensüüme, et tegeleda olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga. Samuti on D-vitamiin vajalik, et tagada normaalne südametegevus, vere hüübimine, stabiilne närvisüsteem ja vererõhk.
Kuidas mõjutab inimese keha D-vitamiini defitsiit?
D-vitamiini vaeguse puhul ei saa meie keha piisavalt kaltsiumi, mis väljendub luude hõrenemisena – luud kaotavad oma mineraalse tiheduse, hambad kaotavad tugevuse ja hakkavad lagunema, lihaste funktsioon halveneb.
Mitmed uuringud näitavad tugevat seost D-vitamiini vaeguse ja selliste haiguste tekke vahel nagu osteoporoos, ateroskleroos ja teised südameveresoonkonna haigused; diabeet, sclerosis multiplex, rahhiit, depressioon. Teadlased on väitnud, et D-vitamiini vaegust võib seostada erinevate vähivormidega, näiteks rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ja kopsuvähiga.
Samuti on tõestatud, et D-vitamiini vaeguse korral esineb suurem võimalus haigestuda tuberkuloosi, grippi ja ülemiste hingamisteede infektsioonidesse.
Kui palju me vajame D-vitamiini?
Paljud teadlased ja arstid on aastakümneid vaielnud teemal, kui palju me peaks D-vitamiini tarbima, et tagada hea tervis? Mõned väidavad, et praeguste ametlike soovituste määrad on liiga madalad ning doosid peaksid olema pea sada korda suuremad. Soovitan järgida Tartu Ülikooli Kliinikumi soovitusi päevaseks D-vitamiini koguseks:
- Terved täiskasvanud 600-800 IU*
- Vanurid ja tubased täiskasvanud 1200-2000 IU
- Lapsed kuni 12 eluaastat 400-800 IU
- Lapsed 12-18 eluaastat 600-800 IU
*IU ehk RÜ ehk rahvusvaheline ühik
Kuidas me saame eluks vajaliku D-vitamiini?
D-vitamiini saamiseks on erinevaid võimalusi. Esimeseks D-vitamiini allikaks on päikesevalgus, seega on põhjamaalastele talvised soojamaareisid väga kasulikud, nädal või kaks päikese käes mõjub organismile turgutavalt ja tõstab immuunsussüsteemi tööd!
Teiseks tuleb „pimedal ajal“ hoolitseda, et toidulaual oleks D-vitamiini sisaldav toidukraamesindatud.
D-vitamiini sisaldavad:
- kalamaksaõli ja sellised rasvased kalad nagu heeringas, skumbria, angerjas, sardiinid õlis, tuunikala õlis, lõhe, forell
- munakollased
- juust
- praetud veisemaks
- D-vitamiiniga rikastatud piimatooted
Kolmandaks on soovitav oktoobrist kuni maikuuni D-vitamiini toidulisandina igapäevaselt juurde võtta. Oluline on märkida, et D3-vitamiin on organismile palju paremini omastatav kui D2-vitamiin.
Mis takistab D-vitamiini imendumist?
On leitud tõendeid, et D-vitamiini imendumine võib-olla häiritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutaval naisterahval ja kõigil, kes liialdavad alkoholiga. Samuti on D-vitamiini tootmine raskem vanematel inimestel.