Maasikas oma erinevate liikidega kuulub maasika perekonda ning roosõieliste sugukonda. On teada, et hurmavalt lõhnavat ja imekaunite õitega metsmaasikat kasvatati aias juba 14. sajandil.
Esimesena kolis maasikas sisse lossi- ja kloostriaedadesse. Aedmaasikad (Fragaria x ananassa), mida me täna oleme harjunud sööma, aretati 18. sajandil Euroopas. Nimelt ristati omavahel kaks Ameerikast pärit liiki - virgiinia maasikas ja tšiili maasikas. Maasikat on läbi ajaloo hinnatud kui maitsvat ja aromaatset delikatessi. Tänaseks päevaks on teaduslikud uuringud tõestanud ka seda, et maasikal on väga palju tervistavaid omadusi.
Maasikad sisaldavad eluks vajalikke toitaineid
100 grammi maasikaid sisaldab umbes 0,3 g rasva, 7,7 g süsivesikuid (millest 4.9 g on suhkrud) ja 2 g kiudaineid. Vitamiinidest on maasikates esindatud suuremas koguses C-vitamiini, looduslikke folaate ning A-vitamiin. Väiksemates kogustes leidub K-vitamiini, niatsiini ehk B3-vitamiini, E-vitamiini, B6- vitamiini, tiamiini ehk B1-vitamiini ja riboflaviini ehk B2-vitamiini. Mineraalainetest sisaldavad maasikad enim kaaliumi ja rauda, kuid maasikates võib leiduda ka fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, tsinki, mangaani jne. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest.
Maasikad sisaldavad heas koguses C-vitamiini
100 grammis maasikates leidub umbes 58,8mg – 31,7mg C-vitamiini. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame selle vitamiini kätte saama toidust ja C-vitamiini-rikast taimset kraami sööma iga päev! C-vitamiini igapäevane tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku.
Maasikad sisaldavad taimset rauda
Järjepidav maasikate söömine aitab ennetada C-vitamiini- ja rauapuudust. Need kaks komponenti on maasikates ilusas sünergias. Näiteks smuutit valmistades lisa alati sinna peotäis maasikaid või pane maasika toormoosi oma hommikupudrule.
Rauapuudus ehk aneemia on üks sagedasemaid toitainete puudusi ja põhjuseid, miks inimesed tunnevad jõuetust, väsimust ja motivatsiooni langust. Aneemia tekib peamiselt valede toitumisharjumuste tagajärjel, kuid rauarikaste toitude lisamine menüüsse võib seda leevendada.
Meie organism ei vaja rauda küll suurtes kogustes, kuid tahab seda ainet saada siiski järjepidevalt. Raua peamisteks allikateks on liha, maks ning veretooted. Sellisest toidukraamist saab inimese organism heemset rauda. Aga rauda sisaldavad ka mõned taimsed toiduained ja nendest omastab keha mitteheemset rauda: maasikad, kaunviljad, spinat, nõges, teraviljad, tatar, pähklid ja seemned.
Heemne raud on inimese kehale lihtsamini omastatav kui taimedest saadud mitteheemne raud. Seda sellepärast, et taimset päritolu toiduainete kiudainetes leidub fütiinhapet, mis takistab mitteheemse raua imendumist.
Kõige efektiivsem moodus fütaatide pärssiva mõju vähendamiseks ja raua biosaadavuse tõstmiseks on näiteks C-vitamiini-rikaste toiduainete lisamine toidukordadele. Veel üheks võimaluseks, kuidas taimset rauda on kergem omastada, on seda enne termiliselt töödelda, kuna kuumus lõhub komplekse, millega raud on taimedes seotud.