Lihtsad nipid: kuidas oma toidurutiini rohkem puu- ja köögivilju lisada?

Tervisliku toitumise alustalad pole aga aja jooksul muutunud ning teatud põhimõtetes on ühel meelel pea kõik eksperdid.

Üheks selliseks põhimõtteks on regulaarne puu- ja juurviljade söömine. Kuigi puu- ja juurviljade söömist propageeritakse pidevalt ja enamik inimesi teavad, et neid tuleks süüa, ei söö paljud meist siiski neid piisaval kogusel või kui söövadki, siis mitte tingimata igapäevaselt.

Järgnevalt toome välja kolm lihtsat soovitust, mille abil puu- ja juurvilju oma toidurutiini lisada.

Alusta hommikusöögist

Kõige lihtsam ja kindlam viis oma päevase puu- ja juurviljade tarbimise suurendamiseks on alustada hommikusöögist. See ei tähenda, et kogu hommikusöök peaks ainult viljadest koosnema, kuid hommikupudru juurde ühe banaani, apelsini või kiivi söömine on juba oluline samm oma päevase normi saavutamise poole. Soolastele hommikusöökidele – näiteks omletile – võib aga lisada paprikat, seeni, tomateid ja ube.

"Peida" juurvilju toidu sisse

Ainuüksi soovitus puu- ja juurvilju rohkem süüa võib esialgu jätta mulje, et inimene peaks oma toidumenüü radikaalselt ümber muutma. Tegelikult piisab sageli sellest, kui lisada oma tavapärastele toitudele veel üks komponent, olgu see pastasse spinati segamine või leivale lisaks juustule ka tomativiilu lisamine.

Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu sõnul ei tasu ära unustada, et ka kaunviljad lähevad köögiviljade alla ning on väga oluline osa igapäevasest toidumenüüst. Soovitus on süüa vähemalt 5 portsjonit (5 x 100 grammi) köögivilju ja kaunvilju päevas. "Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi inimese organism saada piisavalt vajalikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja vett.

Köögiviljade söömise puhul tuleb meeles pidada lihtsat reeglit: söö köögivilju vikerkaarevärvides. Erinevad värvid sisaldavad erisuguseid toitaineid. Köögiviljade ja kaunviljade söömine aitab ennetada tõsiseid moodsaid haigusi nagu - seedeprobleemid, diabeet, vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, mõned autoimmuunhaigused," selgitas ta.

Variante oma roogade "kirjumaks" muutmiseks on palju, kõige suuremaks takistuseks ongi tavaliselt mõttekoht enne söögi valmistamist – kas teen täna süüa täpselt nii nagu muidu või proovin midagi uut lisada?

Puuvili magustoiduks

Peale soolase eine söömist tahavad inimesed tihtipeale midagi magusat. Lihtne viis oma päevase puuviljakoguse täitmiseks ongi puuvilja magustoiduks muutmine. Looduse "kommid" ei sisalda teatavasti töödeldud ja lisatud suhkruid ning võivad aidata lahti saada ka kahjulike maiustuste söömise harjumusest.

Puuviljade alla kuulub ka värskelt pressitud puuviljamahl, kuid tasub tähele panna, et puuvilja mahla suhkrusisaldus on ühes viljas sisalduvast suurem. Üks klaasitäis mahla päevas on igati mõistlik, ent liitri jagu näiteks värskelt pressitud apelsinimahla ületab juba keskmist päevase suhkru normi.