Iga lapsevanem soovib, et tema lapsed oleksid terved ja sööksid hästi.
Eestis tehtud uuringud näitavad, et aina enam esineb meil laste ülekaalulisust ja rasvumist. Ülekaalulist last võivad hilisemas elus kimbutada mitmed tervisehäired ja seetõttu saavad ka psühholoogilised kannatused tihti alguse juba lapseeas. Ülekaalulised ja rasvunud lapsed satuvad suure tõenäosusega narrimise ja kiusamise ohvriks. See aga jätab valusa jälje terveks eluks.
Köögiviljade maitsmine
Kaasa last võimalikult palju. Laste puhul on oluline meeles pidada, et uuega harjumine võtab aega ja see protsess võiks olla põnev ja mänguline. Näita ja tutvusta talle köögivilju tervena ja räägi, kus need kasvavad ning kuidas meie söögilauale jõuavad. Koori ja tükelda köögivilju lapse silme ees, veel parem, kui kaasad lapse sellesse tegevusesse. Kui laps maitseb väikese tüki, siis tunnusta teda! Juhul kui laps ei maitse, siis pista ise see tükk omale suhu ja jaga oma kogemust, kui meeldivalt see maitseb. Lapsed võtavad suuresti eeskuju oma vanematelt. Kui sina krimpsutad nina mõne köögivilja peale, hakkab suure tõenäosusega tegema seda ka sinu laps.
Kui laps ei taha proovida?
Jää rahulikuks, kuid ole järjepidev. Kui laps ei ole valmis proovima, siis paku talle välja: „Sa ei pea seda alla neelama, lihtsalt maitse.“ Üks variant on ka amps tema jaoks veel väiksemaks teha ja julgustada teda seda proovima. Juhul kui ka see ei õnnestu, siis paku välja, et homme proovite uuesti. Teinekord võib sellisele maitsmismängule lisada preemiaks kleepsud, mis lapsele meeldivad. Kui laps proovib, saab ta kleepsu ja kui ei proovi, siis kleepsu ei saa. Oluline on, et sa lapsevanemana väldiksid vihastamist ja muu toiduga premeerimist. Kindlasti ei tohi last karistada, kui ta pole valmis köögivilja maitsma. Siinkohal on oluline ka mitte teha reklaami, et konkreetne köögivili või toiduaine on talle hea, sest muidu võib tekkida olukord kus lapsel tekib arvamus, et kasulikud toiduained peavadki halvasti maitsema.
Ühine tegevus
Rutiin ja perega koos söömine on olulised lapse arengule ja sotsiaalsusele. Kui laps näeb söögilaua taga kõiki pereliikmeid heas meeleolus erinevaid asju proovimas ja oma päevast jutustamas, tekib tal turvaline tunne. Selline olustik teeb teinekord lihtsamaks uute asjade proovimise. Heaks trikiks on koostada ka nädalamenüü koos kellaaaegadega ja panna see nähtavale kohale.
Köögiviljade lastele tutvustamisel pea meeles:
- Otsige koos lapsega retseptiraamatutest huvitavaid ja ahvatlevaid retsepte. Ja tehke koos süüa!
- Ära keela lapsele kõiki toite, mida ta armastab. Leia võimalus ka nende pakkumiseks.
- Tihti meeldivad lastele toored ehk kuumtöötlemata köögiviljad rohkem.
- Ole mänguline ja tee lapsele toidust taldrikule vahva rõõmus nägu või pilt. Serveeri toit põnevalt, kasuta oma fantaasiat!
- Jälgi, et laps ei sööks enne sööki magusaid asju: kommi, puuvilju, saiakesi, magusaid piimatooteid jne.
- Alla 10-aastased lapsed tahavad üldjuhul näha, mida nad söövad, ning seetõttu nad ei armasta salateid, kus on kõik kokku segatud. Paku köögivilju näiteks pulkadeks lõigatuna.
- Väldi lapse häbistamist ja teistega võrdlemist! Ära tee lapsele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! Häbistamine kahjustab enesehinnangut ja viib alaväärsus- ja väärtusetuse tunde tekkimiseni, mis võib põhjustada ka toitumishäire kujunemist.
- Ära oota, et lapse maitsmismeel ja harjumused kujunevad välja lühikese ajaga nagu nädal-kaks.
- Lapsevanemad ei tohi oma probleeme lahata söögilauas! See mõjutab lapse isu ja kogemust söögilauas.
Kuula ja vaata ka koostöös Stig Rästaga valminud lastelaulu „Porgand ja peet“