Tšiiaseemned sisaldavad uhkes koguses toitaineid, mida meie keha vajab. Makrotoitainetest on tšiiaseemnetes esindatud süsivesikud (26-41%), valgud (15-25%) ja rasvad (30-33%). Veel leidub neis seemnetes antioksüdante, mineraalaineid ja vitamiine.
100 grammis tšiiaseemnetes on olemas erinevad mineraalained nagu magneesium, raud, kaltsium, kaalium, fosfor, naatrium, tsink, vask, mangaan, boor ja seleen. Vitamiinidest on esindatud C-, A-, E- vitamiinid, tiamiin ehk vitamiin B1, riboflaviin ehk vitamiin B2, niatsiin ehk vitamiin B3 ja folaadid. Toitainete kontsentratsiooni tšiiaseemnetes võib erineda ja olla mõjutatud kasvatuspiirkonnast, kliimast, mulla koostisest jne.
100g tšiiaseemnetes on kaltsiumi (631mg) ca viis korda rohkem kui piimas (119mg).
Tšiiaseemned sisaldavad organismile olulisi rasvhappeid
Tšiiaseemnetes on 64% oomega-3 ja 19% oomega-6-rasvhappeid. Need kaks polüküllastumata rasvhapet, mida inimorganism pole võimeline ise sünteesima, on meie organismi ideaalseks toimimiseks väga vajalikud. Seepärast ongi oluline linoolhape (oomega-6-rasvhape) ja linoleenhape (oomega-3-rasvhape) kätte saada toidust. Tähtis on oomega-6 ja oomega-3-rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1 või äärmisel juhul 2:1, kuid tänapäeval on tavaks, et meie igapäevases toidus on see suhe umbes 20:1. Oomega-6-rasvhapete rohkus toidus kasvatab mitmete haiguste riski, näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma ning on pinnaseks erinevatele ekseemidele.
Miks on rasvhapete vahekord tänapäeva toitudes tasakaalust väljas?
Tänapäeval enim kasutatud toiduõlid nagu päevalille-, soja-, rapsi- ja maisiõli ning töödeldud toit sisaldavad küll rohkelt linoolhapet (oomega-6), kuid väga vähe alfa-linoleenhapet (oomega-3). Samuti ei tee inimesed endale enam nii palju ise süüa, vaid einestatakse rohkem väljas. Ka süüakse väga vähe kala. Sellepärast on tihti probleemiks, et paljud meist ei saa organismi efektiivseks tööks piisavalt vajalikku alfa-linoleenhapet. Selle happe puudumise tõttu on kerged tekkima mitmed ebameeldivad tervisemured – erinevad nahahaigused, astma, menstruatsioonivalud, PMS, artriit, osteoporoos, ülekaalulisus, diabeet, depressioon, kõrge vererõhk ja kolesterool, mis võivad viia tõsisemate südame-veresoonkonna haigusteni.
Eestlased söövad liiga vähe pähkleid ja seemneid
Viimane Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti rahvastiku toitumisalane uuring (2017) demonstreeris, et eestlane sööb väga vähe pähkleid ja seemneid, kuid armastab liiga palju liha ning magusat. Tšiiaseemnete toidule lisamine on hea nipp, kuidas tõsta oma menüüs pähklite ja seemnete portsjone. Lisa seemneid näiteks hommikupudrule, smuutile, salatikastmele või tee maitsvat tšiiapudingut! Tänu kiudaineterikkusele hoiavad tšiiaseemned meie kõhu pikalt täis.
Tšiiaseemnete värv võib varieeruda ja esineda laikudena. Need ovaalsed väikesed seemned võivad olla musta-, halli-, pruuni- või valgelaigulised.