Juunikuu hooajaliste viljade soovitused

Kui igapäevaselt süüa soovituslikust kogusest vähem puu- ja köögivilju ning marju, siis ei pruugi inimese keha saada piisavalt eluks vajalikke toitaineid. See aga võib põhjustada olukorra, kus organism on vastuvõtlikum näiteks haigustele, võivad tekkida ebameeldivad seedeprobleemid, kannatama hakkavad ka nahk, küüned ja juuksed. Samuti mõjutab vähene taimse toidu osakaal menüüs meie vaimset tervist. Eelista alati süüa hooajalisi vilju, sest need sisaldavad rohkem vitamiine ja on tavapäraselt ka soodsama hinnaga.

Juunikuu hooajalised viljad:

Mais USA-st

Maisitõlvikud olid põhiliseks toiduallikaks juba vanades indiaani külades Ameerika mandril. Mais on pärit Mehhikost ja tähendab otsetõlkes "see mis hoiab elus". Mais oli Ameerika mandril austatud toiduvili juba 3000-5000 aastat eKr. aga meile Euroopasse jõudis alles 17. sajandil. Mais sisaldab palju kiudaineid, mis parandavad seedimist, soodustavad regulaarset soolestiku tööd ja aitavad vältida kõhukinnisust. Mais on hea B-vitamiinide allikas, sisaldades tiamiini (B1), niatsiini (B3) ja folaate (B9). Need vitamiinid on olulised energia tootmiseks, närvisüsteemi talitluseks ja punaste vereliblede tootmiseks. Mais sisaldab olulisi mineraale nagu magneesium, fosfor ja mangaan, mis on vajalikud luude tervisele, energia ainevahetusele ja antioksüdantsete ensüümide toimimiseks. Mais on looduslikult gluteenivaba, mistõttu on see ohutu ja tervislik valik inimestele, kes kannatavad tsöliaakia või gluteenitalumatuse all.

Retseptisoovitus: Kanafilee maisi ja pruuni riisiga

Suvikõrvits Hollandist

Värske suvikõrvits on maitsev ja kasulik vili, mis kuulub samasse perekonda meloni ja kurgiga. Mitmekülgne suvikõrvits sobib söömiseks nii toorelt kui kuumtöödeldult, sellest saab teha maitsvaid suppe ning paja- ja vormiroogasid, samuti võib suvikõrvitsat lisada omleti või piruka sisse, aga ka magusate saiade ja kookide taignasse.

Kalorivaene vili sobib muuhulgas hästi ka kaalulangetajate menüüsse. Vitamiinidest võib suvikõrvitsas leida enim C-vitamiini, B6-vitamiini ja B2-vitamiini. Veidi vähem aga folaate, K-vitamiini, A-vitamiini, B1-vitamiini, B3-vitamiini, B5-vitamiini, E-vitamiini. Mineraalidest võib leida suvikõrvitsas enim mangaani, kaaliumi ning magneesiumi. Vähem aga fosforit, vaske, tsinki, rauda ja kaltsiumi. Suvikõrvitsas leiduvate kiudainete kasulikke omadusi on palju. Esmalt on need toiduks soolestikubakteritele, võimaldades kasulikel mikroobidel paljuneda ja seedimist soodustada. Piisav kiudainete manustamine vähendab ka südame-ja veresoonkonnahaiguste riski. Lisaks kiirendavad kiudained toidumassi edasiliikumist peensooles ja soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist. Kasulikud kiudained on aeglustavad glükoosi imendumist ning aitavad sel moel vältida veresuhkrutaseme liiga kiiret tõusu pärast söömist. Kiudainete söömine aitab ennetada ka II tüübi diabeet ja mõningaid vähivorme.

Suvikõrvits sisaldab organismile kasulikus koguses B6-vitamiini ehk püridoksiini. Seda vitamiini vajab inimese keha närvisüsteemi normaalse funktsioneerimise tagamiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi efektiivseks imendumiseks ning soolhappe tootmiseks. Veel on B6-vitamiin vajalik, et valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetus töötaks hästi. Väidetavalt aitab B6-vitamiin reguleerida inimese unekvaliteeti, söögiisu ja selliste virgatsainete tootmist, nagu dopamiin ja serotoniin, mida kutsutakse ka ’’õnnehormooniks’’.

Retseptisoovitus: Suvesalat suvikõrvitsa ja salatijuustuga

Arbuus Hispaaniast/Itaaliast

Arbuus on ideaalne suvine toit - sisaldab palju vett ja vähe kaloreid! Kui inimese organismil tekib veepuudus on võimalikeks sümptomiteks väsimus, peavalud, lihaskrambid aga võib esineda ka vererõhu probleeme. Arbuus koosneb 92% veest ja on seega suurepärane vili mida suvel süüa. Mineraalidest võib arbuus sisaldada enim kaaliumi ja magneesiumi, väiksemas koguses kaltsiumi, vaske ja fosforit. Elektrolüüdid nagu kaalium, magneesium ja kaltsium on vajalikud närviimpulsside edastamiseks. Kaalium ja magneesium toetavad südame-veresoonkonna, närvisüsteemi ja lihaste sujuvat tööd ning aitavad säilitada energiataset ja vedeliku tasakaalu kehas. Arbuusi roosakaspunane viljaliha sisaldab rikkalikult beetakaroteeni, mille meie keha töötab ümber A-vitamiiniks. A-vitamiini vajab meie keha, et tagada hea nägemine ja viljakus. A-vitamiin on oluline ka naha tervise toetamisel. Arbuus sisaldab veel C-vitamiini, mis tegutseb kehas tugeva antioksüdandina aidates võidelda vabade radikaalidega ja vähendada oksüdatiivset stressi. See kaitseb rakke ja kudesid kahjustuste eest, mis võivad viia krooniliste haigusteni, nagu südame-veresoonkonna haigused ja vähk. Veel mängib C-vitamiin olulist rolli immuunsüsteemi talitluses ja toetab naha barjäärifunktsiooni. C-vitamiin on hädavajalik kollageeni tootmiseks ja parandab mitteheemse raua imendumist taimsetest allikates. See aitab ennetada rauavaegusaneemiat, eriti inimestel, kes järgivad taimset dieeti.

Retseptisoovitus: Grillitud arbuus fetajuustuga

Juba varem ilmunud:

Melon kollane, Redis kimbus, Ananass, Porgand kimbus, Maasikas, Baklažaan, Varajane kapsas Eestist , Rooma salat Hispaaniast.