Inimesed kipuvad sööma pigem väikseid koguseid, kuid liiga palju valesid toiduaineid

Tervislikkus on individuaalne

Ehkki tervisliku toitumise tähtsust rõhutatakse igapäevaselt, on Merisalu hinnangul üheks suuremaks toitumisalaseks vastuoluks see, et tervislikkusel on iga inimese jaoks erinev tähendus. “Mis on ühe jaoks tervislik, on teise jaoks kriitilise tähendusega – näiteks võib niinimetatud tervislik toiduaine põhjustada mõnel inimesel hoopis allergiat,” näitlikustas ta.

Samuti leidub palju selliseid toiduaineid, mis on küll justkui tuntud ebatervislikkuse poolest, kuid ei põhjusta inimesele vähese tarbimise korral ilmtingimata probleeme. “See, kui inimene sööb korra ebatervislikku toitu, ei tähenda, et tema toitumine oleks üleni ebatervislik,” selgitas Merisalu.

Seega võiks tervisliku toitumise asemel rääkida õigest toitumisest, kuna igaühe jaoks tuleb leida sobivaim viis õigeks ja tasakaalustatud toitumiseks.

Jalgratast leiutada pole vaja

Merisalu hinnangul on toitumisteadus viimase 60 aasta jooksul jõuliselt arenenud ning muutunud aina pädevamaks. “Kui me räägime toidupüramiidi põhimõtetest, siis jalgratast leiutama hakata pole vaja. On protsentuaalselt välja arvutatud, kuidas tagada tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine. Seda saab inimene ise arvutada ja igapäevaelus rakendada,” ütles Rimi toitumisnõustaja. Et inimene on kõigesööja, on selge, et meie toidulaud peaks olema võimalikult mitmekesine.

“Väga lihtne toitumise kuldvalem on, et 80% võiks süüa taimseid ja 20% loomseid saaduseid. See, millest loomne osa koosneb, on inimese vaba valik,” rääkis Merisalu. Kahjuks kohtab päriselus sageli risti vastupidist käitumist. “Kui sööksime kasvõi minimaalse koguse seda, mida me päriselt vajame, oleks inimese tervis hoopis teistsugune,” nentis ta. Näiteks armastatakse liiga palju süüa suhkrumarinaadiga maitsestatud liha. “Kui panna omavahel kokku suhkur ja rasv, saab inimese aju nii suure dopamiinilaksu, et selle tulemusel võibki osutuda raskeks sellest edaspidi keelduda,” tõi ta välja ning lisas, et kui inimesed sööksid liha naturaalsel ehk maitsestamata kujul, ei jõuaks seda taldrikutele nii suurtes kogustes kui praegu.

Järjest enam inimesi pöördub tänapäeval ka taimetoitluse poole või otsustab loomsest üldse loobuda. Katri Merisalu sõnul saab ka veganina tänapäeval toituda nii, et ei tekiks toitainetepuudust, kuid selleks peab inimene olema väga teadlik. “Kindlasti võiks sellisel juhul pöörduda toitumisnõustaja või -terapeudi poole, et veenduda, kas midagi saaks veel paremaks lihvida,” soovitas ta.

Süüakse küll vähe, kuid liiga palju valesid asju

Ehkki saaks järeldada, nagu oleksid inimeste igapäevased toidukogused liiga suured, ütleb toitumisnõustaja senine kogemus, et pigem sööb inimene liiga vähe ja ühekülgselt. “Kahjuks süüakse väga palju just neid toite, mida peaks kõige vähem sööma,” sõnas ta. Merisalu hinnangul esineb aina rohkem ka emotsionaalset söömist. “Inimesed ei soovi tihtilugu teadvustada, et toitumine on üks osa tervikust,” tõdes ta.

Ühtlasi kiputakse arvama, et kui süüa vähe, ollakse tervislikum ning võetakse kiiremini kaalust alla. See aga ei vasta tõele. “Kui vaadata inimese toitumispäevikut, tuleb sealt tihti välja, et ta sööb liiga vähe. Kui organismis on nii palju defitsiite ja puudujääke, langeb keha stressiseisundisse,” rääkis Merisalu ning tõi näiteks ainevahetuse, mis ei saa niiviisi eesmärgipäraselt töötada. Ka võib märgata, et inimesed söövad liiga vähe köögivilju. “Müüt, nagu oleksid kõik süsivesikud halvad, on liiga kaua kestnud. Väga palju välditakse näiteks lõunasöögi ajal kartuli või teraviljade söömist, mis omakorda tekitab erinevaid probleeme ning toob kaasa näiteks energiataseme languse,” näitlikustas ta.

Rohkem täisteratooteid

Merisalu hinnangul erinevad igale inimesele esitatud soovitused vastavalt sellele, milline on tema eesmärk. “Kui eesmärke pole, on väga lihtne lahmida ning laias laastus pole vahet, millist makaroni sa sööd,” ütles ta. Kindlasti võiksid inimesed süüa rohkem täisteratooteid.

“Rimis on väga lihtsaks tehtud: lettidel on eraldi välja toodud, millist toodet toitumisnõustaja soovitab,” rääkis Merisalu. Täisteratoodete kasuks räägib muuhulgas fakt, et need sisaldavad rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraale, mida valgest jahust valmistatud toodetes pole.

Toitumine olgu teadlik

Kõige olulisemaks toitumisnõuandeks peab Katri Merisalu teadlikku toitumist. “Ma usun, et iga inimene on võimeline omal käel toitumispäevikut pidama ning selle põhjal nägema, mis toidulaualt puudu on või mida välja vahetada,” ütles ta. Siinkohal saavad abistada ka toitumisnõustajad ja -terapeudid. Kindlasti võiks aga igapäevase toitumise juures pidada meeles juba varem mainitud 80-20 reeglit. “Mingil põhjusel kipuvad inimesed marjade portsjoni sageli ära unustama. Tõenäoliselt on selles süüdi söögi valmistamisega kaasnev tugev käitumuslik muster, mida oleks tarvis murda,” arvas ta.

Viimase sajandi jooksul on oluliselt muutunud ka sotsiaalne pool. “Söömine peaks olema eelkõige sotsiaalne tegevus, mis on väga oluline ka meie vaimsele tervisele,” sõnas Merisalu. Seega võiks söömise ajaks nutitelefoni või sülearvuti kaugemale panna ning keskenduda nendele inimestele, kes on sinuga koos laua taga. “Inimene on eelkõige ikka sotsiaalne olend,” ütles Merisalu.