7 müüti veest
Sa peaksid jooma vett ka siis, kui sul ei ole janu
Jah, nii võib öelda, sest kui tekib janu, siis on see märk vedelikupuudusest, kuigi vaid algstaadiumis. Kuna keha on vedelikukaotuse suhtes tundlik, on regulaarne joomine kehas piisava veekoguse tagamiseks hea. Seda eriti kuumade ilmade ja füüsilise aktiivsuse korral.
Sa peaksid iga päev jooma vähemalt 1,5 liitrit vett
Jah, see on meie põhjamaises kliimas heaks sihtmärgiks, mis põhineb asjaolul, et peale veejoomise saame vedelikku ka toidust, rahuldades sel viisil kogu meie keha vedelikuvajaduse. Kui ilm on väga kuum, võib vedelikuvajadus olla kahekordne. Kui pissite mõned korrad päevas ja teie uriin on helekollane, siis tavaliselt on see märk sellest, et juuakse piisavalt.
Vesi parandab naha välimust
Ei, kuid keha vajab optimaalseks toimimiseks piisavalt vedelikku. Selliseid teaduslikke uuringuid siiski tehtud ei ole, mis näitaksid, et vee joomine mõjutab nahka rohkem kui teisi kehaosi, kuigi mõned inimesed tunnevad, et nahk muutub veatumaks, kui nad joovad piisavalt vett.
Vesi muudab sind erksamaks
Jah. Vastupidist – vähest joomist ja vedelikupuudust – kogetakse näiteks väsimuse, uimasuse, peavalu ja ärrituse näol. Muidugi lisaks janutundele!
Pärast massaaži on eriti tähtis juua vett, kuna see aitab kehast jääkaineid eemaldada
Jah, vedelik on vajalik! Massaaži ajal kiireneb vereringlus kehas ja selle toimimiseks on vaja vedelikku. Lümfisüsteemis oleval lümfivedelikul on oluline roll ainete, sealhulgas vanade või võõraste rakkude transportimisel. Piisavas koguses vee joomine on seetõttu ka sellest vaatenurgast oluline.
Vesi toimib pärast treeningut sama hästi kui spordijook
Jah, kui tegemist on lühema treeninguga, siis piisab veest. Pärast pikka, umbes 1,5 tundi kestvat treeningut, kui higistatakse palju ja kui on väga palav, tuleks pigem eelistada spordijooki, sest see kompenseerib ka soolade kadu kehas.
Liigne vee joomine ei ole neerudele hea
Jah, see on õige. Liigne vee joomine on otseselt eluohtlik. Näiteks kui juuakse väga suurtes kogustes vett lühikese aja jooksul. Samal ajal on liiga vähene tarbimine samuti ohtlik. Seega piisavas koguses tarbimine on parim variant, lisaks on keha varustatud fenomenaalsete süsteemidega, mis tegelevad neerude talitlust mõjutavate hormoonidega, mis kontrollivad keha poolt säilitatavat vedelikku hulka, aga ka januga, mis omakorda mõjutab meie vedeliku tarbimist.
Liiga suur vedeliku tarbimine – suurem, kui neerud suudavad hakkama saada, ja mis väljendub tavapärasest suuremas pissimisvajaduses – on peamiselt seotud naatriumikoguste väljavooluga kehast. Seda juhtub mõnikord pikamaajooksude (näiteks maratoni) puhul, kui jooksjad püüavad vedelikupuudust leevendada vaid veega. Sellises olukorras tuleks eelistada spordijooki.