7 fakti valkude kohta

Valgud koosnevad aminohapetest ja annavad energiat. Keha kasutab erinevaid aminohappeid ning suunab need kohtadesse, kus neid on kõige rohkem vaja – sinna, kus ehitatakse uusi rakke. Keha võib ise moodustada palju aminohappeid, kuid üheksat neist omastab organism vaid toidust. Liha ja muude loomsete toiduainete valgud sisaldavad neid kõiki üheksat; öeldakse, et sellised valgud on täielikud ja et neil on kõrge kvaliteet. Taimse toidu valgud ei ole täielikud, aga kuna erinevates köögiviljades olevad valgud täiendavad üksteist, saadakse aminohapete täielik kombinatsioon, kui süüakse samal päeval mitmeid erinevaid köögiviljatoite.

Vajalikud rakkude ehitamiseks

Valke läheb vaja kõikides rakkudes, näiteks selleks, et ehitada lihaseid, nahka ja juukseid, aga ka hormoonide, vereliblede ja seedimiseks vajalike ainete moodustamiseks. Leides endale toitu, mis sisaldab valke ja muid toitaineid, saab keha jätkata oma muljetavaldavat rakkude ehitamist. Aga kuna valke ei saa kehas hoiustada, siis ei ole nende liigsest söömisest mingit kasu. Täiskasvanud inimene vajab ainult 50–60 grammi valke päevas. Liigne valgukogus muutub kaloriteks ja neid säilitatakse rasvana.

Trenni tehes on harva vaja lisavalke

Kui kõvasti trenni teha, võib päevane valguvajadus kahekordistuda umbes 150 grammini ning süsivesiku- ja rasvavajadus võib veelgi enam suureneda. Aga see ei ole mingi väljakutse. Toiduameti sõnul ei ole inimesel, kes teeb trenni ja sööb mitmekesiselt, mingeid lisavalke vaja. Küll aga on oluline süüa piisavalt palju, kuna vastasel juhul tekib oht, et organism kasutab valke energiana uute rakkude ehitamise asemel.

Taimetoitlased ja veganid – ärge muretsege!

Taimetoitlased ja veganid ei pea mingit muret tundma liiga vähese valgutarbimise pärast, aga siiski on mõistlik saada valke erinevatest allikatest. See võib kõlada keeruliselt, aga on praktikas sedavõrd lihtne – söö lihtsalt oahautise kõrvale natuke leiba. Head taimeriigist pärit valguallikad on näiteks herned, oad, läätsed, teraviljad ja pähklid. Leidub ka erilisi tooteid, nagu tofu, quorn ning taimsed piimad, mis on valmistatud näiteks kaerast või sojast.

Valke leiab ka mujalt kui lihast

Enamik inimesi teab, et liha on hea valguallikas, aga on ka teisi sama hea valgu kvaliteediga allikaid, nagu näiteks piim, kala, kana, munad ja juust. Nii tervislikel kui ka keskkonnapõhjustel on eelistatav süüa vähem punast liha ja saada valku muudest allikatest.

Valgud munades

Vanasti arvati, et munad tõstavad kolesteroolitaset, aga nüüd on teada, et terved inimesed võivad süüa päevas mitu muna, ilma et see kolesteroolitaset mõjutaks. Seda seetõttu, et keha tunneb ära, kui tegemist on munade või muu kolesteroolirikka toiduga, ning kohandub sellele vastavalt.

Valgud piimas

Klaas piima sisaldab umbes sama palju valke kui üks muna. Kui juua palju piima, siis tasub eelistada vähem rasvast varianti. Sel juhul on rasvasisaldus väiksem, aga valke ja muid toitaineid saame täpselt sama palju kui rasvasest piimast.

Taimsed valgud

Taimsed alternatiivid annavad ka valke: sojapiim umbes sama palju kui piim – selles on umbes 3 grammi valke detsiliitri piima kohta – ning kaerapiim sisaldab umbes 1 grammi valke. Valke leidub ka paljudes taimedes, aga nende ülesehitus on teistsugune. Neil on madalam kvaliteet, mis tähendab, et neid kasutada pole sama lihtne. Mitmeid taimseid toitaineid kokku segades paraneb üldine kvaliteet, kuna erinevate taimede valgud täiendavad üksteist.