Toitu on hapendamise-kääritamise meetodil osatud säilitada juba tuhandeid aastaid. Selline toidu säilitamise viis on olnud iidsetest aegadest teada-tuntud ka eestlastele.
Toidu fermenteerimise käigus toimuvad teatud bakterite ja pärmseente ainevahetusprotsessid: esialgu hapnikuvaeses keskkonnas, hiljem aga hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad bakterid ära oma elutegevuseks. Probiootiliseks toidukraamiks loetakse näiteks hapukapsast, hapendatud kurke, seeni, oliive, veini, õlut, kombuchat, hapendatud piimatooteid, misopastat, sojakastet, tempehit.
Hapendatud toidud rikastavad meie toidulauda
Tänu kääritamisele säilib toit kauem. Hapendamise käigus tekivad mitmed inimesele vajalikud toitained. Hapendatud toit võib sisaldada mitmesuguseid probiootilisi tüvesid, seedeensüüme, oomega-3-rasvhappeid ja erinevaid B-grupi vitamiine. Hapendatud toitude söömine aitab kaasa paremale mikro- ja makrotoitainete seedimisele ning nende imendumisele.
Hapendatud toidud on meie seedetrakti tööle väga kasulikud
Fermenteeritud toidud toetavad seedeelundkonna tasakaalu. Kääritatud toidus olevad probiootilised tüved ehk head bakterid täidavad inimese organismis tähtsat rolli – tasakaalustavad mikrofloorat. Head bakterid ei jää meie soolestikku püsivalt, küll aga saab inimese organism kasu juba sellest, kui need bakterid läbivad seedeelundkonna.
Hapendatud toidud tugevdavad immuunsüsteemi ja ennetavad haigestumist
On teada-tuntud tõde, et tervis algab soolestikust. Tasakaalus mikrofloora tagab tugeva immuunsüsteemi ja kaitseb meid haiguste eest. Hapendatud toidud on head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades niiviisi kasvajate tekkimise riski. On avastatud, et hapendatud toitudest on kasu laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel. Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.