Kuigi melonite esmane viljelemine ei ole teada, arvatakse, et eelajalooline inimene säilitas ja kasvatas magusaid meloneid juba vähemalt 4000 aastat tagasi Egiptuses. Selle tõestuseks on arheoloogid väljakaevamistel ja vanades Egiptuse haudades leidnud meloni seemneid ja seinamaalinguid, mis kujutavad meloneid ja arbuuse.
Melonid sisaldavad heas koguses mineraale ja vitamiine
Melonid on puuviljad, mis sisaldavad palju tervisele kasulikke toitaineid. Näiteks leidub 100 grammis melonites α-karoteeni ja β-karoteeni, mis muutuvad A-vitamiiniks. Vitamiinidest leidub veel C-, E-, K-vitamiini, folaate, niatsiini, tiamiini ja B6 vitamiini. Mineraalidest sisaldavad melonid kõige enam südamele äärmiselt olulist komponenti – kaaliumi. Väiksemas koguses võivad erinevad melonid sisaldada veel magneesiumi, vaske, mangaani, naatriumi, rauda, kaltsiumi, tsinki jne.
Melonid sobivad suurepäraselt lapseootel naise menüüsse
Kantaluupid sisaldavad looduslikult folaate ja teisi loote arenguks vaja minevaid mineraale ning vitamiine. Folaate vajab inimene loote närvikoe normaalseks arenguks, närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline nii kasvuprotsessis, kui organismi rakkude taastootmiseks, maksa töö tõhustamiseks, punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga.
Peale selle sisaldavad melonid ja kantaluupid 100 grammi puuvilja kohta ainult 7-8 grammi suhkrut, mis teeb sellest mesimagusast puuviljast täiusliku vahepala valiku lapseootel naisele.
Melonid sisaldavad võimsaid elektrolüüte
Melonid ja kantaluupid on rikkalikud oma vee sisalduse poolest. Melonid on 90% H20 ja sisaldavad elektrolüüte, nagu kaalium, magneesium, naatrium, kaltsium. See teeb sellest viljast ideaalse suupiste ja magustoidu palaval suvepäeval, peale trenni või haiguse korral.
Kuidas melonit valida ja mis kodus edasi?
- Ostes meloneid eelistada selliseid, millel pole kriimustusi ega mõlke.
- Pesta käsi seebiga enne meloniga tegelemist.
- Pesta melonit jaheda veega ning harjata koort, kuivatada näiteks köögirätikuga või pabersalvrätikutega.
- Kasutada puhast nuga ja lõikelauda, esimesena lõigata ära tüve osa (see osa, kus melon oli ühenduses väädiga), sest uuringud on näidanud, et just see osa võib olla kõige enam saastatud bakterite poolt.
- Lõigata melon pooleks ning eemaldada seemned.
- Süüa alati värskelt! Melon viljad ei säili pikemat aega. Ei ole soovitav hoida lahti lõigatud melonit külmkapis kauem, kui 2-3 päeva.