Soovitame: Kuidas olla teadlik toiduostleja

Toidupoes on väga palju valikuid - soodushindasid, “2+1” kampaaniaid ning muidki ahvatlevaid pakkumisi. Väga lihtne on minna reklaami ohvriks või teha mõni emotsiooniost, mida tegelikult vaja ei olegi.

Eesti kodudes moodustab tekkinud toidujäätmetest 42% toidukadu. Rahas teeb see pere peale ligikaudu 180 eurot, lastega leibkonna puhul isegi pea 220 eurot aastas. Koduses majapidamises tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem ja seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui toidukao vähendamisel.

Kuidas olla teadlik ostleja ning panna kokku vajadustel, mitte emotsioonidel põhinev ostukorv ja sel moel toitu vähem raisata?

Kui palju sina toitu raiskad?

Kõigepealt tuleks üle vaadata, kuidas on sinu kodus lood toidu raiskamisega. Kirjuta näiteks nädala jooksul üles kõik see toidukraam, mis jõuab prügikasti. Nii tekib ülevaade äravisatavast kogusest ja toiduainetest ning see omakorda annab võimaluse asja parandada.

Et vähem toitu raisku läheks, on soovitatav sättida uuemad toiduained külmikus ja kappides vanematest tahapoole. Ja kindlasti tasub meeles pidada, et toidupakendile kirjutatud „kõlblik kuni” tähendab, et toiduaine on tarbimiseks ohutu kuni märgitud kuupäevani (nt liha ja kala puhul). „Parim enne” tähistab aga kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet, seega on neid toiduaineid ohutu tarbida ka pärast „parim enne” kuupäeva möödumist.

Kui külmkapis on näiteks hakkliha, millel kuupäev “kohe kukkumas” või käes, võid selle ära praadida ning kasutada pisut hiljem. Kui aga soovid kasutusaega veelgi edasi lükata, pista toidupoolis praetult sügavkülma paremat aega ootama. Viimasel puhul pead aga selle siiski mõistliku aja jooksul ära tarbima, sest ka sügavkülmas ei säili söök sugugi mitte igavesti.

Planeeri toiduoste

Ostude teadlikku planeerimist saad alustada näiteks nädalamenüü koostamisest. Enne uute toiduainete ostmist vaata üle, mis külmikus ja köögikappides juba olemas on. Alles siis koosta ostunimekiri sellest, mida juurde on osta vaja. Toidukordade planeerimist lihtsustavad erinevad mobiilirakendused nagu retseptiäpp Tere KÖÖK, Toidutare, Tühjenda oma külmik.

Nädalamenüü koostamisel on mõistlik planeerida ka toiduportsjonite suuruseid, et ei ostetaks liiga suuri koguseid. Toitainete päevaste koguste kohta leiab informatsiooni nt veebileheküljelt Toitumine. Selle järgi oma menüüd planeerides, tarbid toitu targalt ja tervislikult, vähendad toidu raiskamist ning võid üleliigsed kilodki kaotada.

Ostunimekirja koostades arvesta hooaja ning oma plaanidega. Suvisel ajal liiguvad inimesed rohkem ringi ning teevad kodus vähem süüa või kasvatad ise köögivilju ning neid poest ostma ei pea jne. Seda kõike võiks ostunimekirja koostamisel arvesse võtta.

Ostleja meelespea

? Ära mine tühja kõhuga poodi ja järgi kindlameelselt oma ostunimekirja. Just spontaansed ostud on need, mis hiljem sageli prügikasti lendavad. Toidukoguseid ostes ole realistlik ja arvesta oma pere suurusega.

? Turul käies osta julgelt ebastandardse välimusega puu- ja juurvilju (nt kõverad kurgid, lopergused kartulid vms). Neid ostes saadad toidutootjatele sõnumi, et igasuguses suuruse ja kujuga puu- ja juurviljad on väärtuslikud ning need ei jõua siis prügikasti.

? Toidulettide vahel oste korvi tõstes tasub mõelda ka sellele, millal plaanid produktid kasutusse võtta. Näiteks kui jogurt on kavas kohe ära süüa või liha samal õhtul lauale panna, võid osta ka toote, mille “Parim enne” või “Kõlblik kuni” kuupäev on kohe käes. Nii saad aidata kaasa, et poes jääks sellist kaupa vähem üle ja anda nõnda oma panuse toidupäästmisesse.

Peamine soovitus teadlikule toiduostlejale ongi see, et planeeri ja koosta hoolikalt oma menüü ja toidukorv. Mõtle läbi, kuidas üht või teist toiduainet õigesti säilitada ning kui toitu jääb siiski üle, kasuta see nutikalt mõnel järgmisel toidukorral.