@amidahenryteeb: Kuidas suurepärane koriandri pada mitte pekki keerata
Kui ma tahan head rohelise valikut, siis ma lähen Rimisse, sest ma ei tea, kas mulle tundub, aga nemad panevad seal kvaliteedile eriti rõhku. Või siis vähemalt see Rimi, kus mina käin (Tartu Rebase oma). Nad küll küsivad nüüd kilekottide eest paar senti, mida maksta ei raatsi, aga teisalt on see mind õpetanud oma puuvilja võrgud ise kaasa võtma.
Kuid iga kord, kui ma asendan oma toidulaua brokoli ja brokoliga, on see lühiajaline katsetus, sest kuigi mulle see roheline juurikas väga meeldib… siis mitte nii väga, et ma seda iga päev sooviks. Seega need katsed oma toidulauda muuta ei kesta eriti kaua. Pealegi ei õpeta selline ekstreemne toiduvaliku muutmine lastele suurt midagi, sest tervislik maailm ei ole selline polariseeriv ja ma olen aru saanud, et tervislik toidulaud tähendab eripärast toitu – kõike mõõdukalt.
Praeguses eriolukorras on see eriti olulisel kohal, sest nagu sotsiaalmeediast tuletada võib, siis suur osa meist ei lähe kodust välja ka siis kui koroona läbi saab. Mitte sellepärast, et ei taha, vaid sellepärast, et ei mahu uksest välja. Suudan sellega täiesti samastuda ja kui mul poleks kahekordset maja, käiks ma külmkapi juures neli korda tihedamalt. Õnneks eraldab meid umbes 30 trepiastet ja ma tõesti ei viitsi selle pisikese suutäie pärast seda poolmaratoni läbida. Pealegi on see piisavalt pikk rännak, et poole trepi peal mõistus tagasi pähe tuleks.
Vanemana ongi minu ülesanne rääkida lastele, mis on tervislik ja mis mitte. Veelgi olulisem on seda näidata. Paar kuud tagasi said nad vanaema juures elus esimest korda proovida kiirnuudleid. Silmad lõid särama ja täiesti uus maailm oli nende ees valla. Iga päev, kui ma küsisin, et mida nad õhtusöögiks soovivad, oli kolmel lapsel üksmeelne hüüe: “Kiirnuudleid!”. No on vanaema ma ütlen! Kiirnuudel oleks ok toit, kui see ei hõlmaks 100% toidukorrast, vaid sinna saaks lisandina ka midagi värsket lisada. Aga ei saa, sest isegi, kui ma lisan, siis lisandid võin ma pärast taldrikust ise ära süüa ja ainus, mis sealt kadunud on, on kiirnuudlid.
Lastega, kes on pirtsakad sööjad, on üldse raske tervislikku joont hoida. Kui lapsed saaksid ise valida, siis koosneks nende menüü Nutella saiadest, friikartulitest, makaronidest ja kiirnuudlitest. Sellepärast on lastele vaja vanemaid, kes toidulauda tasakaalustavad. Seepärast olen ma avastanud viisi, kuidas laste menüüle lisada köögi-, juur- ja puuvilju nii, et nad seda isegi ei märka. Selleks tuleb anda neile neid toorelt. Nende nägemuses ei ole toored viljad toit, vaid lihtsalt mõnus snäkk, mis neile väga meeldib. Olgu see, kas smuuti kujul või lihtsalt pestud ja koorituna. Porgand, kaalikas, kõikmõeldavad puuviljad. Oluline on lihtsalt olla tark tarbija ja valida eelkõige need juurikad ja viljad, mis on hooajalised. Hind võib erineda mitmekordselt. On ka väga populaarne grupp Tarbime targalt, mis keskendub sellele, et sa oma raha niisama ära ei põletaks.
Ja kui jääda tervislikkuse lainele, siis võib Rimis näha hulgal toodetel kleepse, millel kirjas “Toitumisnõustaja soovitab”. Need tooted vastavad Eesti ja Euroopa toitumisteadlaste koostatud soovitustele ja valis välja Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu. Väga hea lahendus, kui soovid teadlikumalt toituda, aga ei pruugi või ei viitsi ise kaupluses leida õigeid tooteid.
Kuid ma ei ole kaotanud lootust, et nad ka enda toidulaua valikuid laiendama nõus on ja näiteks Rimi insta kontol on palju inspiratsiooni, kuidas lihtsate vahenditega maagiat teha. Näiteks seesama kikerhernepada punase riisi ja koriandriga on super. Ainuke asi, mis seal ära muuta, on lihtsalt enne koriandri hakkimist ja lisamist, see paremasse kätte võtta, vasaku käega avada kapp, kus prügikast on ja see roheline posu, mis ilmselgelt eksikombel su poekotti eksis, sinna poetada. Nüüd patsuta end õlale, sest sa olid niiiiii lähedal, et suurepärane kikerhernepada pekki keerata.
Kui mulle meeldib endale katsetada ja erinevaid toiduaineid omavahel kombineerida ja segada, siis lastel tundub see olevat vastupidine – kõik peab olema eraldi. Meelte kool annab palju mõtteainet, et kuidas muuta lapsed avatumaks. Kuidas tekitada huvi ja soov erinevaid asju proovida. Kui ma eile enda suurte poekottidega koju jõudsin, olid lapsed mu ümber nagu sääseparv. Kuna koduaiast eriti kaugemale hetkel ei pääse, on isegi poekoti sisu avastamine neile päevasündmus. Kui nemad võtsid ninakrimsputades välja spargli, peakapsa ja porru, siis olid mul juba ideed, kuidas nad sellest hoopis vaimustuma panna, sest lisaks maitsele on lastele väga oluline ka see, kus süüakse. Tee toit valmis ja mine nendega kilomeetri kaugusele bussipeatuse taha muruplatsile ja olenemata sellest, mis ma toiduna kaasa pakkisin, kõik proovitakse ära. Isegi kui ei sööda, ära proovitakse ikka.
Aga mis me täna sööme? Rimi on legendaarne enda kalapakkumistega ja seepärast on meil täna menüüs forell. “Ei taha kala. Tahame kiirnuudleid!” oli nende esimene reaktsioon. “Aga me teeme täna kala mitte ahjus, vaid õues lõkke peal!” andsin ma puuduoleva informatsiooni, mis nende silmad põlema lõi ja rõõmsalt “jee” karjuma pani. Lõkke peal küpsetatud forell, fooliumisse keeratud ja süte sees valmiv bataat ja panni peal korraks läbi lastud spargel. Täna tuleb suurepärane õhtusöök!
Postituse autor on blogija ja kolme lapse isa Henry Jakobson (amidahenryteeb).