Ütlen kohe alustuseks ära, et Island pole kindlasti riik, kuhu sõita toidu suhtes suurte lootustega. Islandi teeb eriliseks väga eriline loodus, mida mujal ei näe. Olen Islandi-reisilt naasnute suust kuulnud ikka nurinat, et sealne toit on krõbeda hinnaga. Ei salga, on tõesti. Eriti just väljas söömine. Isegi suvalises “pärapõrgu” kohvikus küsitakse supi eest 10–12 eurot, mõne loodusime naabruses võib lambalihasupp maksta ka 14–15 eurot. Burgerite hinnad jäävad vahemikku 14–18 eurot ning pastad ja pitsad maksavad pubides-restoranides umbes 20 eurot. Praed muidugi veel rohkem. Seega võib perega einestades kuluda ühele söömaajale päris korralik summa. Islandil ringi liikudes tundus, et ka rikkamad Ameerika ja Jaapani turistid ei raatsi pastaportsu eest nii palju maksta. Söögikohad paistsid üsna tühjad, samas looklesid pikad sabad hot dog’i-putkade ümber, kus saia vahele pistetud viineri eest küsiti enamasti 5 eurot.
Sellest kõigest lähtuvalt soovitan hotellide asemel eelistada hoopis apartemente või Airbnb kaudu väljarenditavaid kortereid. Ise elasin ühes hubases korteris, kus leidusid nii köök kui ka söögituba koos pliidi, külmiku ning kõigi vajaminevate nõude ja pottide-pannidega. Poest toidukraami ostes ei tundunud see kallis – Eestiga üsna samad hinnad. Tegime päevasteks retkedeks kaasa mitmesuguseid näkse, võileibu ja pannkooke.
Mida Islandil proovida?
Skyr – kohalik piimatoode. Mõni ütleb, et see meenutab kohupiima või paksemat jogurtit, kuid mulle meenutas vist kõige enam hapukoort nii konsistentsi kui ka üsna hapu maitse poolest. Valikus leidub palju eri maitsega skyr’e, suur osa neist magusad.
Vaalaliha. Välimus meenutab kõige enam maksa, praetuna jäi maitse loomaliha ja kalaliha vahele – tekstuur nagu loomalihal, maitses aga tunda ka kala. Proovida tasub kindlasti, sest Island on maailmas üks väheseid paiku, kus seda veel üldse müüakse.
Hobuseliha on samuti üks liha, mida paljudes kohtades ei müüda, kuid Islandil saab turult kenasti osta. Mahlane ja maitserikas!
Mädandatud hailiha – kogemuse saamiseks tasub ära proovida, suuremat kogust ei soovita siiski osta. Suhu pistes pole hullu, ent paar sekundit hiljem tekkiv järelmaitse on harjumatult jäle.
Laavaleib on natuke nätske ja magus pätsike, mis maitseb päris hea. Maitsest aimub natuke piparkoogimekki või mõnd jõulukeeksikest.
Kommid. Suur hulk kohalikest kommidest sisaldab ühel või teisel moel lagritsat. Seda miksitakse nii šokolaadi, pralinee kui ka karamelliga, mis jätab lagritsast palju tagasihoidlikuma meki kui näiteks Soomes levinud kommidel.
Alkohol. Tavapoodides müüakse vaid lahjat ehk 2,2% õlut. Kogu ülejäänud kraam tuleb soetada spetsiaalsetest alkoholipoodidest.
Tekst: Tiina Laanem