Virsik (Prunus persica) on tuntud ka Pärsia õuna nime all, kuid arvatakse pärinevat siiski Hiinast. Väidetavalt kasvatasid muistsed hiinlased virsikuid juba 4000 aastat tagasi ja ülistasid seda luuviljalist kui pika eluea ja õnne sümbolit.
Virsikuid võib kasutada salatites, smuutides, pirukates, kookides, jogurtites, pudingites ja teistes magustoitudes. Virsik jääb väga maitsev ka grillituna – nii tuleb vilja magusus veelgi enam esile.
Virsik on toitainerikas
Virsik pakub organismile mitmeid kasulikke toitaineid – vitamiinidest C-vitamiini, A-vitamiini, E-vitamiini, K-vitamiini, niatsiini, tiamiini, riboflaviini, B6-vitamiini ja folaate ning pantoteenhapet ehk B5-vitamiini. Mineraalidest sisaldab virsik kõige rohkem kaaliumi. Vähem aga selliseid mineraale nagu vask, mangaan, magneesium, fosfor, raud ja kaltsium.
Ideaalne toit kaalulangetajale
Peale selle, et virsik sisaldab eluks vajalikke toitaineid, on see puuvili väga madala küllastunud rasva, kolesterooli ja naatriumi sisaldusega – virsik sisaldab vähe kaloreid. Veel sisaldavad virsikud kasulikke kiudaineid, mis kiirendavad seedimist ja hoiavad ära sellised kõhuprobleemid nagu kõhukinnisus, kõhugaasid ja ärritunud soole sündroomi, ning aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.
Virsik muudab süsivesikud kütuseks
Virsik on üks väheseid puuvilju, mis sisaldab märkimisväärses koguses vesilahustuvat B3-vitamiini ehk niatsiini. Organismis võib niatsiin moodustuda ka aminohappest trüptofaan, kuid üldiselt saame seda siiski toidust, mida sööme. Meie keha vajab seda, et muuta süsivesikuid glükoosiks, mida seejärel kütusena kasutada. Ühtlasi sünteesib see rasvu ja valku ning toetab närvisüsteemi ja lihaste talitlust. Niatsiin kolesterooli ning triglütseriidide taset langetav omadus vähendab aga südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.