Kumkvaat ehk kääbusapelsin on kinkanipuu vili. Oma välimuselt näevad kumkvaadid välja nagu väikesed apelsinid.
Kinkanipuu kasvab täna paljudes troopilistes riikides. See puu arvatakse pärit olevat Kagu-Hiina piirkonnast. Kinkanipuu vilju on kombeks süüa koos koorega! Kumkvaadi koor maitseb magusalt, viljaliha vürtsikalt ning olemas on ka apelsinile sarnane hapukas maitse.
Mõned näpunäited kumkvaadi söömiseks
- Pese kumkvaadid enne söömist hoolikalt puhtaks!
- Kuna kumkvaate süüakse koos koorega, on parem eelistada orgaaniliselt kasvatatud kinkanipuu vilju.
- Et kumkvaadi koor muutuks pehmeks, kasta viljad 20 sekundiks kuuma vette, seejärel hoia neid natukene külmas vees.
- Kumkvaati on hea enne suhu pistmist sõrmede vahel mudida ja muljuda. Tegemist on aromaatsete viljadega ja nii saad huvitavama maitseelamuse.
- Kumkvaadid säilivad külmkapis edukalt kuni paar nädalat.
- Kääbusapelsinid sobivad niisama söömiseks kui ka erinevatesse toitudesse: rohelisse salatisse, puuviljasalatisse, smuutidesse, kookidesse-keeksidesse ning kala, pardi ja lambaliharoogade juurde. Kumkvaadist saab teha ka selliseid hõrgutisi nagu marmelaald ja sukaat.
Kumkvaat sisaldab kasulikke toitaineid
100 grammis värsketes kumkvaadi viljades leidub enim C-vitamiini ja kiudaineid, aga ka erinevaid antioksüdante, A-vitamiini ning B-grupi vitamiine. Mineraalidest on esindatud kaltsium, mangaan, vask, kaalium, tsink, raud. Taimed saavad mineraalaineid mullast, seega sõltub taime mineraalainete kogus kasvupinnasest ja väetamisest. Kääbusapelsini koor sisaldab palju antioksüdante ja teisi fütotoitaineid.
Antioksüdante peetakse tähtsaks, sest need pidurdavad organismis vabade radikaalide teket. Antioksüdandid aitavad aeglustada vananemist ning vähendada mitmete haiguste tekkimist nagu südameveresoonkonna haigused, degeneratiivsed ajuhaigused ja vähk. Terve inimese organismis valitseb vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaal. Vabad radikaalid on suure reaktsioonivõimega molekulid, mis omakorda tekitavad suurel hulgal uusi vabu radikaale. Vabad radikaalid muutuvad organismis ohtlikuks, kui tasakaal antioksüdantidega on rikutud. Seepärast tulebki tarbida vilju, mis sisaldavad antioksüdante.
Inimene peab saama toidust C-vitamiini iga päev
Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame hoolitsema selle eest, et saame selle vitamiini kätte toidust. C-vitamiini igapäevane hoolas tarbimine langetab märkimisväärselt infarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku. C-vitamiin mängib olulist rolli, et aju saaks efektiivselt funktsioneerida ja toetab meie immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Veel on C-vitamiin oluline komponent kollageeni sünteesiks. Kollgeen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
- C-vitamiin aitab paremini toime tulla üleliigse stressi ja väsimusega.
- Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiin vajadus.
- Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Ebapiisav C-vitamiini tarvitamine raseduse ajal võib kahjustada loote aju arengut.
*Ära söö kumkvaati, kui sul on tsitruseliste allergia!