Melon kuulub ühte sugukonda arbuusi, kurgi, kõrvitsa ja kabatšokiga. Tema kodumaa arvatakse olevat Aafrika või India, Euroopasse jõudis ta paar tuhat aastat tagasi. Kuigi pärit väga soojast kliimast, on aretatud palju sorte, mis võivad kasvada ka parasvöötmes. Isegi Eestis üritatakse meloneid kasvatada. Meil valmivad viljad siiski ainult kasvuhoones või katteloori all.
Melonid võivad nii välimuselt kui ka maitselt olla väga erinevad. Kuulsaimad neist on Cantaloupe ehk kantaluupmelon – aretatud Rooma lähedal Cantaloupes − ja šarenteemelon, mis pärineb Prantsusmaalt Charentais’st. Rimi kaupluste sortimendis on aasta ringi kollane melon (mesimelon), samuti roheline melon (Piel de Sapo) ning enamiku aastast melonid Cantaloupe ja Galia, suvekuudel ka eriti magusad Kesk-Aasia melonid.
Milline melon on parim?
Et viljad transpordile paremini vastu peaksid, korjatakse melonid peaaegu alati ära pooltoorelt – mõni rohkem, mõni vähem küpsena. Viljade hulgast magusaima väljavalimine pole lihtne. Kui meloni varrepoolne ots on kõva, ebaühtlase värviga või on veel jupp varrest meloni küljes, pole vili tõenäoliselt küps. Küpsetel melonitel varrepoolne osa pisut pehmeneb, kuid see ei pruugi alati olla märk küpsusest, vaid võib olla ka transportimisel saadud kahjustus. Koputa kergelt meloni koort – küpsest melonist annab märku õõnes heli. Vali melon, mis tundub teistest raskem ja on ühtlase koorega, ilma laikudeta.