Kui värsketest marjadest ja puuviljadest on isu täis söödud, saab neist želatiini või agaripulbri abil kerge vaevaga valmistada pidulikke magustoite.
Tarretisi tehes järgi pakendil olevat juhist, kuid võta arvesse ka järgmisi asjaolusid:
- Mikrosuuruses eestikeelsed kasutusjuhendid pakendil pole alati üheselt mõistetavad ja kõikide tootjate tarretisained ei käitu täpselt ühtmoodi. Enamasti läheb 1 liitri vedeliku jaoks vaja umbes 20 grammi želatiini, mis võrdub 12 želatiinilehega. RUF-i Agartine agarit kulub 1 liitri tarretamiseks samuti 20 grammi, kuid on ka teistsuguste omadustega tooteid.
- Tarretades väga magusat, soolast või happelist toitu, lisa tarretisainet ettenähtust rohkem. Suhkur, sool ja hape vähendavad tarretamisvõimet. Kui palju, seda ei saagi enne täpselt öelda, kuni pole järele proovinud. Plaanides peolauale valmistada suurema koguse tarretist, võiksid enne teha prooviks väikese koguse.
- Suuri tükke sisaldava tarretise konsistents võiks olla tugevam, siis ei lagune magusroog laiali.
- Kui kasutad tarretiseks rasvasemat kohupiima või vahukoort sisaldavaid kreeme, lisa tarretisainet vähem, sest tooraine on juba iseenesest paksem.
- Tarretisi võib valmistada kohe serveerimisanumasse või vormi, millest roog serveerimisel välja lüüakse. Anumas pakutav tarretis võib olla pehmem, ent kui kavas on näiteks lõigata kaunistusi – selleks sobib tarretis suurepäraselt –, siis tugevam.
- Mõne roa valmistamisel lahustatakse tarretisaine väikeses osas vedelikus ja segatakse hiljem kokku põhitooraine, näiteks vahukoore või jogurtiga. Sellisel puhul ei tohi kokkusegatavate ainete temperatuurid olla väga erinevad, muidu läheb tarretis tükiliseks.
Millal kasutada želatiini, millal agarit?
Želatiin on loomset, agar aga taimset päritolu, nii et veganitele želatiin ei sobi.
Želatiiniga ei saa tarretada mõningaid värskete puuviljadega (kiivi, ananass, melon, papaia, mango, viigimari, guajaav) toite. Neis sisalduvad proteaasid ei lase želatiinil toimida. Kui soovid neid puuvilju siiski kasutada, kuumuta need enne läbi (vähemalt 85 kraadini) või eelista konserveeritud vilju. Agar ei sobi kasutamiseks šokolaadi ega kiiviga.
Tarretise kõige suuremad “vaenlased” on lahustumata jäänud tarretiseaine tükid. Lehtželatiini puhul pole nende tekkimise võimalust, nii et algajad võiksid eelistada just seda.
Kui on kiire, vali agar-agar – see tardub 35–40 kraadi juures, želatiin aga 15–20 kraadi juures. Pealegi saavutab želatiiniga tarretis oma lõpliku konsistentsi alles 10–12 tunni möödudes (kui panna želatiini rohkem, kulub tarretamiseks aega siiski vähem). Samal põhjusel on parem suvised, eriti õues serveeritavad tarretised valmistada agariga.
Tugevama konsistentsiga tarretised, näiteks kodused marmelaadikommid tehakse agariga.
Tekst: Heidi Vihma.