Teated jäätise kohta ulatuvad 2. sajandisse eKr, kuigi konkreetset kuupäeva ega maiuse leiutanud inimese nime pole teada.
Ajalooallikad väidavad, et juba Aleksander Suur nautis mee ja nektariga maitsestatud lund ning jääd. Ka Rooma keiser Nero saatis teenijaid mägedesse tooma lund, mida maitsestati nii mahla kui ka puuviljadega. Samuti leidub piiblis viiteid, et kuningas Saalomon oli kiindunud jääga jookidesse.
Jäätise leiutamise jäljed viivad ennekõike Hiinasse ja Pärsiasse, kus valitsejad jäist maiust nautisid. Esimesed jäätised ilmusid Pärsiasse umbes 2500 aastat tagasi – tegemist oli magustatud veega, millel lasti jäätuda, lõigati väikesteks tükkideks ja pakuti koos puuviljadega.
Tõenäoliselt panid just araablased aluse jäätise tootmisele ja hulgimüügile. 10. sajandi paiku avati hulk jäätisevabrikuid ja jäätist müüdi iga linna poodides. Maius valmis piimast või siirupist, lisandiks pähklid ja puuviljad. Pärsiast levis see kunst Kreekasse ja Rooma impeeriumisse, sealsetel valitsejatel ja aadlikel oli piisavalt jõukust, et jäätise tootmist rahastada. Rooma impeeriumi langedes lõppes kahjuks ka jää transport mägedest linnadesse ning jäätis muutus veelgi kallimaks tooteks.
Esimene jäätisekohvik Pariisis
Uue võidukäigu saavutas jäätis alles keskajal Itaalias, kuhu Marco Polo tõi selle retsepti 1295. aastal pärast pikaaegset viibimist Hiinas. Toonasest Itaaliast levis jäise maiuse tegemise õpetus ülejäänud Euroopasse, kus aadlikud sellega suvisel ajal oma keha ja meeli jahutasid. Külma desserdi levik polnud sugugi kiire, see muutus populaarseks alles siis, kui Itaaliast pärit Caterina de’ Medici 1533. aastal abiellus tulevase Prantsuse kuninga Henri II-ga. Prantslastega umbes samal ajal avastasid jäätise Inglismaa siniverelised. Seda hakati Charles I toidulauas regulaarselt pakkuma 17. sajandil.
Alles 1660. aastast sai jäätis avalikkusele kättesaadavaks, kui itaallane Francesco Procopio avas Pariisis maailma esimese jäätisekohviku. Jäise maiuse retsept sisaldas piima, koort, võid ja mune. Ometi läks veel terve sajand, enne kui jäätis jõudis Ameerikasse. Esimene märge selle kohta pärineb 1744. aastast, mil Marylandi kuberneri külaline seda oma kirjas mainis. Esimene jäätisereklaam ilmus aga New Yorgi ajalehes 12. mail 1777: kondiiter Philip Lenzi teatas, et jäätis on saadaval “peaaegu iga päev”. Kunagised raamatupidamisdokumendid näitavad, et USA president George Washington kulutas 1790. aasta suve jooksul jäätisele umbes 200 ollarit. Esimene jäätisekohvik avati New Yorgis 1776. aastal. Jäätise tootmisega massidele tehti Ameerikas algust aastal 1851 Baltimore’is, kus piimatootja Jacob Fussell avas esimese jäätisevabriku. Jäätisekoonus mõeldi välja alles 40 aastat hiljem (1896) ning jäätisevahvlile võttis patendi itaallane Marchiony 1903. aastal.
Onu Eskimost tänapäevani
Eestis algas jäätisetootmine 1934. aastal, kui Evald Rooma pani Tartus aluse firmale Eskimo. Tegemist oli entusiastiga, kes katsetas omal käel jäätisetegu ja püüdis kokaraamatuid appi võttes jõuda parima tulemuseni. Teda hakatigi kutsuma Onu Eskimoks ja Eesti jäätise isaks.
Eesti Piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk kirjutab maablogis, et esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel ja väljanäitustel. Alguses polnud ka külmutusseadmeid ning jäätisetööstuse õuel seisis 3–4 meetri kõrgune jäähunnik, mida kattis saepurukiht, et hoida ära jäise kraami sulamise isegi suvisel ajal. Jäist desserti veeti ühest kohast teise hobustega külmakastides.
Pärast II maailmasõda ja eraomandi kaotamist Nõukogude Liidus hakkas Eestis jäätist tootma Tartu Piimakombinaat, kus jätkati jäätisetegu käsitsi ning jää abil. 1947. aastal rakendati aga juba moodsat jäätisesegu valmistajat – homogenisaator- friiserit, mis võimaldas jäiseid maiusi teha kümme korda kiiremini ning tänu sellele laienes ka sortiment. Pakkumisse tulid šokolaadi-, maasika-, vaarika- ja paljude teiste maitsetega jäätised. Jäist desserti hakkasid tootma teisedki meie piimakombinaadid.
Suurimaks jäätisevabrikuks Baltikumis sai 1956. aastal avatud Tallinna Külmhoone, kus hakati valmistama jäätist kogu Nõukogude Liidu turu jaoks.
Uue aja ja taasiseseisvumise saabumisega tekkis Premia Tallinna Külmhooneks nimetatud aktsiaseltsi kõrvale teine suurtootja – Balbiino AS. Viimane alustas tootmist 1996. aastal, mil toodi turule 0,5- ja 1-liitrine perejäätis ning sama aasta jõulude ajal hakati valmistama jäätisetorte. Sealt edasi tulid juba pulgajäätised ja mahlapulgad ning järgmistel aastatel kasvas jäiste maiuste valik pidevalt.
Nüüdseks on suurtootjate kõrval kanda kinnitanud mitu väiketootjat ning valik paisunud iga aastaga üha suuremaks.
Tekst: Tiina Laanem