Nii punane kui ka valge liha sisaldavad kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, mida meie keha ise toota ei suuda – neid saame ainult toidust. Liha on ka hea mikroelementide allikas, selles leidub rauda, tsinki, seleeni ja magneesiumi; samuti vitamiini B12, mida esineb ainult loomsetes toiduainetes. Liha ei sisalda peaaegu üldse süsivesikuid, aga selles on rasva, mille kogus on eri tüüpi lihades erinev.
Punane liha
Punane liha on üldjuhul rasvasem, sellepärast soovitatakse seda tarbida mitte tihemini kui kaks korda nädalas. Aine, mis annab lihale punaka tooni, on müoglobiin – eriline valk, mis vastutab organismis hapniku edasikandmise eest. Punases lihas on rohkem rauda, tsinki, fosforit ja B-grupi vitamiine kui valges lihas.
Valge liha
Valge liha on võrreldes punasega lahjem ning selle valgusisaldus on pisut suurem. See sisaldab rohkem kaaliumi ja vähem müoglobiini ning rauda.
Selleks, et toitainete valik oleks täielik, on soovitatav süüa nii punast kui ka valget liha. Südame- ja veresoonkonna haiguste korral peaks sagedamini tarbima lahjemat liha, näiteks kana-, kalkuni- ja vasikaliha. Rauavaeguse korral sobivad menüüsse hästi aga veise-, väherasvane sea- ja lambaliha.
Mida vältida?
Nagu kõige muuga, peaks ka lihatarbimisega jääma mõõdukaks. Terviseamet soovitab nädalas tarbida 300–600 grammi tailiha, seevastu lihatoodete, nagu viinerite, sardellide, vorstide, peki ja suitsutatud toodete söömist soovitatakse piirata.
Samas võib lihatoodete välimus olla petlik, sest kahe pealtnäha sarnase toote koostis võib olla sootuks erinev. Lihatooteid valides peaks vältima neid, milles on
- kõrge rasvasisaldus,
- kõrge soola- või suhkrusisaldus,
- toidulisandeid, näiteks nitritsoola (koostisainete loetelus märgitud naatriumnitritina või E250),
- toksilisi aineid, mis tekivad puidu mittetäieliku põlemise käigus, näiteks liha suitsutamisel (kui sellist liha süüa, siis soovitame eemaldada pealmise kihi, sest selles on kahjulike ainete sisaldus kõige kõrgem).
Rimi Goodlife
Isegi kui tead täpselt, millist liha eelistada ning millest pigem hoiduda, tehakse sisseoste tavaliselt kiirustades ning vaevalt, et jagub aega lugeda ja võrrelda iga toote koostist.
Sellepärast on Rimi oma klientidele mõeldes välja tulnud kaubamärgiga Rimi GoodLife. Kaubamärk muudab argised ostud lihtsamaks neile, kes eelistavad teha tervislikumaid valikuid. Detailsete kriteeriumite alusel on paika pandud, kui palju rasvu, suhkrut, soola, kiudaineid ja täistera võivad selle kaubamärgi tooted sisaldada.
Kriteeriumid omakorda põhinevad maailmas tunnustatud toitumisjuhistel, sh Maailma Terviseorganisatsiooni omadel. Seisame hea ka selle eest, et koostised oleks alati ajakohased, sest toitumisteadus on pidevas arengus.
Iga selle kaubamärgi toote pakendilt leiab vähemalt ühe märke selle toiteväärtuse eeliste kohta, et tarbijal oleks kohe selge, mis muudab selle võrreldes teiste sarnaste toodetega paremaks. Vahel on parimaid valikuid teha nii lihtne.