Kui meedias hakatakse seentest rääkima sügiseti, mil neid ilmub metsa kõige rohkem, siis kasvanduses pole seentel vahet, millal viljakehi ehk kübaraid moodustada. Peaasi et elutingimused oleksid sobivad.
Kasvandustes kestab seenehooaeg aasta ringi ning nõnda saab poeriiulitelt värskeid seeni “korjata” ajast ja ilmast sõltumata. End metsarahvaks pidavad eestlased pole aga “poeseeni” veel päris omaks võtnud. Asjatult, vähemasti esimeste värskete kukeseente ilmumiseni tasuks neile küll tähelepanu pöörata – paremates poodides on seenevalik peaaegu sama hea kui mõnes kehvemas seenemetsas.
Meil levinud kasvanduseseente hulgaskuulub liidriroll šampinjonidele. Neid on mitmes suuruses ja värvuses. Esialgu oli kultuuršampinjon valge, uuemal ajal on aretatud ka pruunikaid liike. Kuna pruunidel on kuivainesisaldus suurem kui valgetel, säilitavad need keetmisel-küpsetamisel tekstuuri ja kaotavad vähem vedelikku ning ka maitse on tugevam.
Uhkeim šampinjonidest on portobello – võimsa kübara ja intensiivse maitsega pruunikas seen, mille kübara läbimõõt on 10–12 cm. Kes loodusest šampinjone korjanud, see teab, et ka metsa- ja arušampinjonid võivad kasvada pea sama suureks kui seenehiiglane suur sirmik. Suure kübara kasvatamiseks läheb rohkem aega, pikema kasvuaja tõttu on portobello aga tugevama maitsega ja aromaatsem kui tema väiksemad sugulased.
Seenekasvatuse pikk ajalugu
Euroopa uuemas ajaloos käisid kultuuršampinjonid – nagu muudki hõrgutised – läbi tavapärase tee ülikute laualt rahva sekka. Kuningas Louis XIV toidulaua rikastamiseks hakkas kõigepealt tema aednik Versailles’ aedades šampinjone kasvatama. Paar sajandit hiljem, juba Napoleoni aegadel, kui Pariisi katakombidesse seati sisse seenekasvatus, jätkus neid ka linnarahva lauale. Kui hakati rajama Pariisi metrood, pidi seenekasvatus katakombidest ära kolima ja leidis uue koha Loire’i orus Anjou’ piirkonna koobastes, mis sealsete luksuslike losside ehitajad olid materjali hankimiseks pinnasesse uuristanud. Maailma suurima šampinjonikasvataja Prantsusmaa saagist tuleb 70 protsenti Saumuri linnakese ümbrusest Loire’i orus. Šampinjone toodetakse mahajäetud kaevanduskäikudes, vabrikuhoonetes, keldrites, aga ka spetsiaalselt ehitatud tootmishoonetes.
Mida nendega teha?
Kasvanduse seentest saab teha samu roogasid mis metsaseentestki. Muidugi on metsaseente maitse intensiivsem ja mitmekesisem, kuid omad eelised on ka kasvanduse seentel. Ühtlase kuju ja suurusega ümarad kasvandusšampinjonid sobivad täidetuna ahjus küpsetamiseks ja grillimiseks. Ühesuurused väikesed seenenupsud näevad ka marineeritult väga head välja. Erinevalt metsaseentest, mille hooaeg on lühike, pole vaja neid tagavaraks hoida, sestap võib poeseente marinaad olla mahedam ja pehmem.
Portobello kübar väärib tervena küpsetamist või grillimist, suur lopsakas seen mõjub väga jõulisena. Täidisega või gratineeritud seenekübar sobib atraktiivseks pearoaks, grillitud või ahjus küpsetatud portobellost saab suurepärase burgeri, kusjuures seenega võib asendada nii pihvi (sobib veganitele) kui ka kuklit (sobib gluteenist hoidujatele).