Tšillile annab erilise ja ainulaadse teravuse ühend nimega kapsaitsiin. Tegemist on alkaloidiga, mille isoleeris esimest korda Briti keemik John Clough Threshi aastal 1846. 1979 teaduslike uuringute käigus tehti esimesed avastused, et kapsaitsiin on tervisele kasulik. Kapsaitsiini uurimine ja see, kuidas inimkond võiks sellest keemilisest ühendist kasu lõigata, on tänaseni teadlaste hulgas populaarne teema.
Kapsaitsiin vaigistab valu
Kapsaitsiin on tuntud oma valuvaigistava toime poolest. Selle keemilise ühendi suhu sattumine tekitab imetajatel põletuslaadse aistingu, mille peale hakkab inimese organism vabastama enda toodetud valuvaigisteid ehk endorfiine. Näiteks kasutatakse kapsaitsiini efektiivselt artriidi ja neuropaatilise valu leevendamisel ning paljude valusa sügelusega nahahaiguste korral.
Kapsaitsiin on rasvlahustuv, mis tähendab, et „kõrvetust“ saab leevendada rasvase (kookos)piima või näiteks leivatoodetega. Vee või mahla manustamine kõrvetuse leevendamiseks ei aita, vaid teeb „kõrvetuse“ hullemaks
Kapsaitsiinist on kasu kaalu langetamisel
Tšillis leiduval kapsaitsiinil on söögiisu pärssiv toime, samuti vähendab tšillipipra söömine isu rasvaste toitude järele. On avastatud, et kapsaitsiin avaldab mõju sümpaatilisele närvisüsteemile, aidates kiirendada ning reguleerida ainevahetust.
Kapsaitsiinid tervendavad
Kapsaitsiinist võib abi olla vähkkasvaja ning südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses.
Eestis sureb kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonnahaigustesse, teisel kohal on vähkkasvaja. Piirkondades, kus tšillit kasutatakse toidukultuuris igapäevaselt, on südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine madalam. Mitmed uuringud on edukalt tõestanud, et kapsaitsiin aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi. USA teadlased on tänaseks tõestanud, et kapsaitsiin on võimeline peatama kopsuvähi metastaaside kasvu, kui need olid oma arengu esimeses etapis. Sarnane saksa teadlaste uuring näitas, et kapsaitsiin võib takistada rinnavähi rakkude arenemist.