Fermenteerimine ehk tavakeeles hapendamine on üks keemiline protsess, kus osalevad mikroorganismid, hapnik ja orgaanilised happed.
Seda on aegade algusest kasutatud toidu pikemaks säilitamiseks, kuid nüüdisajal on lisandunud ka fermenteeritud toidus sisalduvate probiootiliste bakterite kasulikkus meie tervisele ning muidugi ka toidust saadav maitseelamus. Vaatamata poes müüdavatele hapendatud toitudele, on neid tore ka täitsa ise kodus valmistada.
Miks kodus toite hapendada?
Hapendamine iseenesest ei ole raketiteadus, kuid vajab aega, pühendumist ning katsetamist. Kui esimene kord ei õnnestu - ära anna alla! Hapendamisprotsessi on tore kaasata ka lapsed, vanemad või vanavanemad, et koos lõbusalt aega veeta ja võib-olla üksteiselt midagi õppida. Kodus hapendatud toidud on vabad tööstuslikest säilitus- ja lisaainetest ning maitsetugevdajatest, ja ise tehes tead ju täpselt, mida toidu sisse panid. Lisaks on fermenteeritud toidud kasulikud sinu soolestikule, misläbi saavad tuge ka keha ja vaim.
Milliseid toiduained saad kodus fermenteerida?
Eestlaste kodudes kõige sageli hapendatud toiduaineteks on kurgid, kapsad, kõrvitsad, peedid, redised ja seened. Lisaks traditsioonilistele maitsetele, lisatakse hoidistele särtsu andmiseks ka erinevaid maitseaineid nagu maitserohelist, marjapõõsalehti, küüslauku, tšillit või ingverit. Nende fermenteerimine on lihtne ning sageli vanaemadelt õpitav. Kui tahta end rohkem proovile panna, võib katsetada õlu, veini, kombucha või jogurti valmistamist.
Mida võiksid silmas pidada ohutuks fermenteerimiseks?
Fermenteeritud toit on tavaliselt ohutu, kuid siiski on oluline, et järgiksid mõningaid olulisi punkte:
- Kõik hapendamisel kasutatavad anumad ja tarvikud peavad olema täiesti puhtad.
- Vali kõige värskemad viljad ning pese need korralikult.
- Köögiviljade hapendamisel kasuta jämedat soola (jodeerimata) ja kata toiduaine tervenisti soolveega - see hoiab ära soovimatute mikroorganismide vohamise.
- Kui peale toasoojas hapendamist ei soovi kohe toitu tarbida, siis sule purgid korralikult ning aseta need jahedasse ja pimedasse kohta. Maitse koha pealt on oluline teada, et mida kauem algfaasis fermenteerid, seda rohkem intensiivistub toidu hapukus.
Kindlasti on fermenteerimine üks huvitav oskus, mis lisab vürtsi sinu toidulauale, toob kasu tervisele ning rõõmu kööki.