Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on madala soolsusega, mistõttu leidub kalaliike vähe, ent kalu on iga liigi kohta üsna arvukalt. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes üks protsent kogu maailmamere kalasaagist.
Enamik Eestis leiduvatest kalaliikidest elab jõgedes ja järvedes. Kõige suurem on Peipsi järv, kus elab ligi 40 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab Võrtsjärves, mis on suuruselt meie teine järv. Need kaks järve ongi sisevetest Eesti peamised kalapüügikohad. Peipsi järve peamised kalad on haug, latikas, koha, ahven ja luts. Võrtsjärves on rohkesti aga koha, haugi ja latikat.
Peakokk-kalasõber
Rimi peakokk Jörgen Kohal on nii kogenud kalamees kui ka kalakokk. Ta on muuseas töötanud Tallinnas Vanasadamas tegutsenud kalarestorani City Marina peakokana. Kalapüük on Jörgenit köitnud maast madalast. “Juba lapsena viis vanaisa mind jõe äärde ja leotasime ussi, saagi andsime lõpuks naabri kassile,” meenutab mees. Koos vanaisaga riputati jõe pervele ka põhjaõngesid. Kui saabus krooniaeg, kogus noor Jörgen raha, et osta endale oma isiklik käsiõng. Ta käis siis kolmandas või neljandas klassis, ihaldatu maksis 49 krooni. “Kogusin seda raha tükk aega ja rõõm oli suur, kui sain õnge osta.”
Nüüd on Jörgenil uus tehnika ja ta on käinud kalal ka kalasõprade Mekas Ahvenamaal. Esimene oma õng seisab aga kuskil garaažis jõude, sest ussi leotamise asemel loobib Jörgen pigem lanti. Tal pole midagi kaldalt loopimise vastu, kuid kajakiga veekogule minek on eriti meelepärane. Kõige rohkem meeldib Rimi peakokale püüda haugi, ent ta tunnistab, et suurim rõõm on püügirõõm. Saak ise polegi peamine ning tihti laseb ta kala vette tagasi. Söögikalana meeldib Jörgenile enim koha, mille tekstuur on hea.
Miks aga eestlased pole kalarahvas? “See on Nõukogude aja pärand,” arvab Jörgen. “Siis sunniti kalasöömist peale, samas seda ei väärindatud õigesti ja seda oli ebameeldiv süüa. Halvad mälestused häirivad, aeg oleks neist üle saada.” Neile, keda segavad kalaluud, ütleb Rimi peakokk, et kalasöömine pole mingi kiirtoidu kugistamine. Seda tuleb võtta rahulikult ja seltskondliku sündmusena.