Enda pea kümneaastase toitumisterapeudi karjääri jooksul olen avastanud, et inimesi huvitab, kuidas üks toitumisterapeut sööb ja missuguseid valikuid toidupoes teeb.
Endal on olnud naljakas selle mõttega kohaneda, sest olen ju samasugune homo sapiens nagu teisedki. Vajan sarnaselt teistega enda keha ja vaimu toita vähemalt kolm korda päevas ja nii iga päev kuni elu lõpuni. Kuid pean tõdema, et tajun täna ka ise, kui keeruliseks on tänapäeva infoühiskonnas läinud enda tõe leidmine toitumise maailmas ning käia enda tervise toetamise teed. Jagan kuidas ja millega meie pere sellel aastal jõululaua katab.
‘’Selle aasta jõuludeks unistan ja soovin, et mu perering ei tunneks raskust kehas ega südames – ei pärast jõuluõhtusööki ega ka tuleval uuel aastal. Et hoiaksime ja toetaksime üksteise südameid!’’
Kuidas vältida ülesöömist?
Teinekord inimesed mõtlevad, et kui on tulemas suur pidusöök, nagu talvepühadel meil kombeks, siis on tark taktika ennast enne seda sündmust näljutada.
Sellised mustrid on näiteks enne pidusööki põhitoidukordade – hommiku- ja lõunasöögi – ära jätmine, terve päeva ainult snäkkimine ja eelneval päeval paastumine. Arvatakse, et siis lookas pühade lauas jõuab kõike süüa. Hooti süüakse niiviisi mitu tuhat kalorit rohkem kui meie organism vajab. See aga võib anda seedimisele põntsu ja tagajärjeks toidupohmelli!
Tegelikult armastab meie keha rutiinset söömist – kolm toidukorda päevas. Ka jõulupühade ajal hoian au sees järjepidevat harjumust süüa hommikusööki, lõunasööki ja õhtusööki, mis oleks makrotoitainete ehk rasvade, valkude, täisväärtuslike süsivesikute ja kiudainete poolest tasakaalus.
Ettevalmistus heaks meeskonnamängijaks ja veresuhkur
Need kolm põhitoidukorda, mida igapäevaselt au sees hoian, kindlustavad selle, et mu veresuhkur oleks tervislikus normis ja ei hüppaks drastiliselt üles ja alla põhjustades tujude kõikumist, halba mälu ja keskendumisvõimet.
Jõulude ajal tahan olla heas kohalolus ja meeleolus meeskonnamängija, sest jõululaua kokkame ja katame ikka koos terve perega. Kõik panustavad – mitte nii, et pereema üksi kokkab terve päeva või isegi mitu päeva ning lapsed on ninapidi terve see aeg ekraanide taga. Igal ühel on oma roll.
Seda tiimitööd toetab hea meeleolu regulatsioon. Veresuhkru tasakaalu eest hoolitsemine on üldise tervise eest säilitamiseks ja erinevate tervise probleemide ennetamiseks väga oluline. Peale selle on hea teada, et kui veresuhkru tase liialt kõigub või on kõrge, võib keha säilitada liigset glükoosi rasvana.
⭐️ Tasakaalustatud veresuhkrut ja head seedimist toetab pärast suurema toidukorra söömist väike 20–30-minutiline jalutuskäik looduses. Ärge jääge mitmeks tunniks söögilaua taha istuma ega ainult diivanile lösutama!
Külluslik jõululaud ja toidu raiskamine
Pühadesööming toimub tavaliselt küllusliku laua taga, kus kõik road on korraga laual. Niimoodi on aga väga lihtne süüa üle ehk rohkem kui tegelikult vaja, sest taldrikule kuhjatakse kõike, mida laual leidub. Hea trikk on muuta oma jõulumenüü mitmekäiguliseks – alustada võiks näiteks suupistetest, mis on eelnevalt valmis meisterdatud ja sätitud. Suupistetele võiks järgneda mõni värske salat hooajaliste köögi- ja puuviljadega või hoopis ise tehtud puljongist supp. Pearoa serveerimisel võib traditsioonilised jõuluroad sättida igale ühele taldrikule valmis normaalsete portsjonitena. Selline mitmekäigulise menüü lähenemine aitab vältida juba eos lookas peolaua teist suurt probleemi – kõik see toit, mis saab lauale pandud, aga ei saa söödud ehk toidujäägid.
⭐️ Meil on peres kombeks jõululaua katmisel keskenduda pigem taimsete roogade küllusele ja liha on serveeritud väikse tükina. Kas teadsid, et normaalne soovituslik kuumtöödeldud linnuliha portsjon täiskasvanule on 15–60 grammi? Sealiha portsjon 35 grammi.
Pühade söögilaud on võimalikult kodumaine ja isetehtud
Ka sel aastal kasutame jõululaua katmisel võimalikult palju seda, mida oleme ise oma kire, koriluse ja hoolega kasvatanud, korjanud ja purki teinud. Laual on sügisel tehtud õunamahl, mille tegemisse panustab alati terve pere ja teinekord ka sõbrad. Tublide seenefanattide ja metsasupluse fännide korjatud seened. Vanaema tehtud tomatihoidised, mille staariks suvel päikesepaistes ja kuumuses küpsenud tomatid ja isekasvatatud oad. Kuumutatud tomatikaste sisaldab ohtralt sellist antioksüdanti, mida meie keha ise ei suuda toota – lükopeeni. Suur ubade söömine on aga tõestatud olema üheks pikaealisuse dieedi saladuseks.
⭐️ Teadlased on avastanud, et lükopeen on tõhus antioksüdant, millel on järjepideva tarbimise korral vähki ja südame-veresoonkonna haigusi ennetav toime.
Ei ole jõule ilma kartulita!
Kahjuks saadab kartuleid juba aastaid halb meedikajastus ja tehakse seda väärtuslikku kodumaist toitu ikka ja jälle üleliia maha. Kartuli puhul on oluline olla reaalne ühe tähtsa fakti osas – suur roll on sellel, kuidas me kartulit valmistame ja teinekord ka sellel, mis temperatuuril seda sööme. Kui ta on üleliigsest õlist nõretav või oomega-6 rasvhapete rikkas rasvas fritüüritud või praetud, siis tõesti ei ole see enam kehale nii toetav kui teistel võimalikel viisidel valmistatuna. Kartuli valmistamiseks on parimad töötlusmeetodid aurutamine, keetmine ja röstimine.
⭐️ Eelnevalt kuumtöödeldud kartul, mis on jahutatud külmkapi temperatuurile, on meie soolestiku mikrobioomis elavatele bakteritele ideaalseks toiduks, sest sisaldab sellist kiudainet nagu resistentne tärklis. Sellise kartuli söömine mõjub ka veresuhkrule paremini kui fritüüritud soe kartul.
Oleme südamlikud!
Koos perega jõululauas istudes ei aruta ega kommenteeri me kellegi toitumisharjumusi, eelistusi, toidutalumatusi, kehakaalu ega muud sellist. Miks? Sest see on ebavajalik ja ebaviisakas. Ole südamlik! Tee kingitus iseendale ja teistele ning ära sel aastal jõululauas kritiseeri mitte ühtegi inimest! Olgem tänulikud selle toidu eest, mis on meie lauale jõudnud, tänulikud elus olemise eest ja nende inimeste eest, kes meie ümber.
Häid pühi!