Viinamarja lugu

Järgides sajanditevanuseid traditsioone, ei kasuta prantslased oma kõige prestiižsemate veinipiirkondade nimedes pea kunagi viinamarjasordi nime ega viidet konkreetsele veinivalmistusmeetodile. Nad usuvad, et nende veini valides peaksite sellest juba kõike teadma!

Võimas Rhône’i org, mis on Prantsuse veinide hierarhias BORDEAUX’ ja BOURGOGNE’i järel kolmandal kohal, ei tee pudelisiltidel esitatava teabe osas erandeid. Enamiku Rhône’i oru veinitootmise alampiirkondade toodang on märgistatud kohanimetusega, kuid siltidelt ei leia viinamarjasorti. Kui põhjapoolses Rhône’i orus on lubatud kasutada vaid väga piiratud hulgal viinamarjasorte – näiteks punast veini tohib valmistada ainult Syrah’ sordist –, siis Rhône’i oru lõunapoolses osas võib loetleda kümneid viinamarjasorte. Piirkonna kuulsaim vein on Châteauneuf-du-Pape, mille tootjad olid Prantsusmaa veinivaliku arendamise teerajajad, töötades juba 1936. aastal välja veinide kvaliteedisüsteemi.

Algselt oli lubatud kasutada kuni 13 eri viinamarjasorti (sealhulgas heledaid viinamarju), kuid tänapäeval on see arv kasvanud 19-ni! Seega kasvab Lõuna-Rhône’i nõlvadel vähemalt 19 unikaalset veinide valmistamiseks kasutatavat viinamarjasorti, millest kõige olulisemad on kahtlemata Grenache – Syrah – Mourvèdre.

Kooslust Grenache/Syrah/Mourvèdre ehk GSM peetakse veinimaailma pühaks kolmainsuseks. See on Lõuna-Rhône’i parimate klassikaliste punaveinide baas, kuigi seda sageli pudelisiltidelt ei leia. GSM tähistus tekkis seoses püüdlustega kasvatada ja arendada Lõuna-Rhône’i sorte Austraalias. Selles segus on igal komponendil oluline ja konkreetselt määratletud roll.

Syrah lisab struktuuri, vürtsikust ja sügavust. Kõige soojemat kliimat armastav Mourvèdre lisab eksootilist ja pisut metsikut loomset veremaitset. Grenache kannab hoolt rikkalike marja- ja puuviljaaroomide, vahemereliste vürtsinüansside ja maitse mahlakuse eest. Kõik kolm on kuumust hästi taluvad ja seda isegi nautivad viinamarjasordid, seega sobivad Lõuna-Rhône’i ja veelgi kaugemal Prantsusmaa edelaosas asuvad veinipiirkonnad ideaalselt selle rikkaliku ning keerulise aroomi- ja maitsebuketiga veinide loomiseks.

Grenache või täpsemalt Grenche Noir, mida naaberriigis Hispaanias tuntakse Garnacha ja Sardiinias Cannonau nime all, on pikka aega tühiseks peetud ja suurtes kogustes vaid lihtsa punaveini valmistamiseks kasutatud viinamari. Grenache’i viinamarjadest valmistatud veinil on loomuomane värskete marjade – maasikate ja tumedate ploomide – lõhn. Küpsete viinamarjade säravpunane toon ja suur suhkrusisaldus võimaldasid kohalikel talunikel ja veiniühistutel suhteliselt hõlpsasti toota tohututes kogustes odavat veini, mis saadeti mahutitesse villituna enamasti kaugemale põhja, et kustutada lihtsate tööliste janu kergesti mõistetava tugeva punase veiniga.

Kuid mitte kõikjal ei ole Grenache olnud lihtrahva vein. Mitmes paigas on aegade algusest saadik valminud Grenache’ist midagi erilist. Esiteks tuleb esile tuua mitu väikest maa edelaosas paiknevat magusa kangestatud veini tootmise piirkonda, kus kasutatakse punase veini valmistamiseks just Grenache’i, luues ainulaadseid portveiniga sarnaseid jooke. Naaberriigis Hispaanias, kus suured Grenache’i istandused on alati tootnud peamiselt lauaveini, asub Barcelona lähedal väike, kuid väga eriline mägine maanurgake nimega Priorat.

Selle omapära seisneb erilises kuivas, peamiselt mustast kiltkivist koosnevas pinnases, milles suudavad ellu jääda ainult kõige tugevamad, vertikaalselt juurdunud viinapuud, ning allapoole jäävas orus oliivipuud – muud siin ei olegi. Siin kasvab kõrvuti teise põlise viinamarjasordi Cariñenaga tipptasemel Granacha (Grenache).

Ka Hispaanias, kuulsas RIOJAs, mida traditsiooniliselt peetakse Tempranillo mängumaaks, lisab Garnacha oma värske aroomi ja värviga panuse mitmetesse erakordsetesse veinidesse.

Tulles tagasi Lõuna-Rône’i ja selle kõige kuulsama appellatsiooni Châteauneuf-du-Pape’i juurde – viinamarjasort Grenache on siin paljude kuulsate veinide põhjaks. Grenache’ile omane värske maasikaaroom lubab seda viinamarja kasutada ka piirkonna armastatud roosades veinides. Aja jooksul ja uute, üha kvaliteetsemate veinide esilekerkimisel on suhtumine sellesse viinamarjasorti kardinaalselt muutunud mitte ainult Lõuna-Prantsusmaal, vaid kogu maailmas. Eriti LANGUADOCi ja ROUSSILLONi piirkondades, mis moodustavad suurema osa Pays d’Oci tähisega apellatsioonist, toodab kaasaegne veinivalmistajate põlvkond uskumatult palju põnevaid Grenache’il põhinevaid veine.