Teepõõsa Camellia sinensis lehtedest valmistatud joogi nimetusega on maailmas paras segadus. Aastatuhandete eest, kui praeguse Hiina territooriumil elanud rahvad avastasid teepõõsa lehtede imelised omadused ja hakkasid sellest jooki valmistama, kandis see piirkonniti eri nimetusi. Euroopasse jõudis jook esmalt merd mööda, põhiliselt Kantoni piirkonnas tegutsenud Portugali kaupmeeste vahendusel, koos sealse nimega “chai” (“tsai”, “tšai”). Sama nime all õppisid seda tundma rahvad, kelleni tee jõudis maismaad pidi – Kesk-Aasia, Araabia poolsaar, Venemaa.
Hollandi kaupmehed-meresõitjad, kes varustasid Lääne-Euroopat, kaasa arvatud Itaaliat, Prantsusmaad ja Saksamaad, said oma kauba põhiliselt Fujiani piirkonnast, kus see kandis nime “té”, “tèh”, “tey”. Kuna need Euroopa riigid olid parajasti maailma vallutamas, jõudis jook selle nime all ka nende kolooniatesse. Hiljem laienes tee tähendus ja nõnda hakati kutsuma teistestki taimedest valmistatavaid jooke. Meil on näiteks vaarika- ja pärnaõietee, lõunaameeriklastel mate, aafriklastel rooibose tee.