Suvine grillitegu – miks tuleks liha kõrval grillile ka köögivilju visata?
Soojade ilmade tulekuga kolib kokkamine õue, sest algab kauaoodatud grillihooaeg. Tihtipeale paigutatakse grillimine ebatervisliku toitumise alla, kuid see ei pea nii olema! Toon mõned näited, kuidas grillitegu võib olla igati tervislik, aga endiselt imehea. Grillimist plaanides tasub meeles pidada sellised märksõnad nagu teadlikkus, mõõdukus, mitmekesisus ja kiudained.
Ole mõõdukas ja söö ainult nii palju liha, kui Sinu organism tööks vajab!
Teame ja näeme igapäevast toidulauda uurides, et nii eestlatel kui ka teiste arenenud riikide elanikel on kombeks süüa liha kordades rohkem, kui tegelikult mõistlik oleks. Mitmed pikaajalised uuringud aga tõestavad, et ülemäärane töödeldud lihatoodete tarbimine võib lõppeda varajase surmaga. Kahjuks on liha tarbimisel meie keha kõrval otsene mõju ka planeedile, kus elame. Ka Maa jätkusuutlikkusele mõeldes oleks tark tegu süüa mitte rohkem, kui vajad, või õppida selgeks, kuidas erinevatest taimedest kõik eluks vajalikud aminohapped nutikalt kätte saada.
☞ Kas teadsid, et 1 portsjon liha on tikutoosi suurune tükk ehk 35 grammi? Kui soovid rohkem infot portsjonite suuruste kohta, uuri lisa siit
Tomatikastmete võidukäik
Maitsva grillitud liha juurde käib ikka kas ketšup või krehvtine adžika. Maitsev tomatikaste peidab endas palju tervisele kasulikku ning on võrreldes teiste kastmetega suurepärane valik, sest sisaldab sellist ainet nagu lükopeen. Teadlased on avastanud, et lükopeen on tõhus antioksüdant, millel on järjepideva tarbimise korral vähki ja südame-veresoonkonna haigusi ennetav toime. Lükopeeni meie organism ise toota ei suuda. Sellepärast on hea silmas pidada, et saaksime selle kätte toidust.
☞ Kuumtöödeldud tomat sisaldab rohkem lükopeeni kui värske tomat.
☞ Kõige rohkem leidub lükopeeni tomati osadest just vilja koores.
☞ Lükopeen on rasvlahustuv nagu ka mõned B-grupi vitamiinid, mida tomatis leidub. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul on tähtis teada, et organism vajab nende heaks omastamiseks rasva.
Kõik uus on unustatud vana
Sedaviisi kipub tihti olema ka trendidega toidumaailmas. Inimesed on köögivilju tulel valmistanud vähemalt sama kaua kui lihagi. Nii ei tohiks tegelikult kellelegi üllatusena tulla, et toitumisnõustaja soovitab grilli peale visata ka kõike muud peale liha - paprika, seened, baklažaani, ananassi, kapsa, suvikõrvitsa, poolitatud sibulad, maisitõlvikud, spargli, porgandid, kõrvitsa. Aga miks? Ehkki lihast saame me valku ja seda tuleb süüa, aga mõõdukalt, ei saa me lihaga liialdades kunagi piisavalt kiudaineid, sest lihas neid lihtsalt ei leidu!
Süsivesikute hulka kuuluvad kiudained on meie kehale äärmiselt vajalikud. Need hoiavad korras seedimise ning aitavad ennetada südamehaigusi ja II tüübi diabeeti ehk suhkruhaigust. Kiudainete regulaarne söömine aitab taltsutada söögiisu ja hoiab kõhu kauem täis, samuti aitavad kiudained stabiliseerida veresuhkru taset. On avastatud, et kui tarbida piisavalt kiudaineid, saab organism ka piisavalt vajalikke vitamiine ning mineraale, sest kiudainetest tulvil toidud on samuti rikkad vitamiinide ja mineraalide poolest.
Jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid osaliselt lõhustama. Nii on kiudained toiduks seedetrakti mikroobidele. Neil mikroobidel on omakorda oluline roll inimese organismi kaitsevõime tagamisel. Väidetavalt sõltub umbes 70-80% meie immuunsüsteemist just meie mikrobioomist, mis on soolestikus elavate mikroorganismide ökosüsteem.
Seega – ehkki liha on suvisel grillilaual omal kohal, peaks sellega piiri pidama ning tegelikult on grillitud köögiviljadest võimalik valmistada keelt alla viivaid sooje salateid, grillivardaid ja muud maitsvat. Tomatikastet tasub grillitud roogadele samuti lisada. Ilusat grillihooaega ja nauditavaid tasakaalustatud eineid!