Grillimine kaudses ja otseses kuumuses

Vaheldumisi otseses ja kaudses kuumuses grillides saad oma grilli muuta tõeliseks väliköögiks – võid sellel küpsetada, praadida, keeta ja valmistada vokkroogi. Käsitleme nüüd teemat põhjalikumalt.

Kaudne grillimine

Barbeque all mõeldakse alati kaudset grillimist. Liha grillitakse suurte tükkidena aeglaselt kaane all, mitte kunagi otse süte kohal. Kaudne grillimine on mõõdukas toiduvalmistusviis, kus temperatuur püsib vahemikus 90–140 kraadi, just nagu ahjus! Tulemus on pehme ja mahlane. Pikk küpsetusaeg annab ühtlasi nägusa grillipinna ja meeldiva suitsumaitse.

Grillimine kaudses kuumuses

Täida pool grilli brikettidega, need annavad kauem kuumust kui süsi. Süüta ja oota seni, kuni söed muutuvad tuhkhalliks. Soovi korral võid grillitavat toitu süte kohal pruunistada, enne kui asetad selle ilma süteta poolele küpsema. Aseta kaas peale. Veendu, et ventilatsioon toimib, muidu võivad söed kustuda.

Otsene grillimine

Otse süte kohal grillimine on vana hea toiduvalmistusviis. Sobib suurepäraselt vorsti, samuti väikeste lihatükkide (näiteks šašlõki) ja -viilude küpsetamiseks. Suured tükid kõrbevad ja muutuvad kuivaks, kui neid otseses kuumuses küpsetada.

Grillimine otseses kuumuses

Laota grilli ühtlane kiht sütt või brikette. Süüta ja oota seni, kuni söed muutuvad tuhkhalliks. Siis on otsene kuumus parim. Rusikareegel ütleb, et kõike, mille küpsemiseks kulub alla 25 minuti, võib grillida otseses kuumuses. Kõrge temperatuur tekitab kenad grilliresti triibud, annab krõbeda pinna ja mõnusa, pisut karamellise grillimaitse.

Keeda ja prae otseses kuumuses

Kartulite keetmine grillis? Aga muidugi! Sel juhul on otsene kuumus parim. Võid alustada juba siis, kui leegid ei ole veel kustunud. Otseses kuumuses võib hästi ka praadida ja vokktoite valmistada. Kasuta malmpanni, mille pärast sa ei muretse, et see muutub pisut tahmaseks.